Sõerd: mida kiiremini palk ja tulud kasvavad, seda kiiremini hakkab välkuma ka maksukirves

Jevgeni Ossinovski tunnistab, et kuna maksuvaba tulu hakkab langema alates 1200 eurost, siis on see tekitanud palju pahameelt, sest paljude inimeste sissetulekud jäävad sinna piiri peale.

Just nii see ongi. Näide uue aasta algusest puudutas alampalgaga kultuuritöötajaid, kelle puhul alampalga kerkimine 1300 eurole tähendab, et ka maksuvaba tulu hakkab järsult vähenema. Sotside ettepanek maksuskaala ümbertegemiseks ongi praeguse koalitsiooni maksupoliitika muster, kus ise tekitatakse probleem ja siis hakatakse kangelaslikult seda lahendama.

Uue maksusüsteemi põhiprobleeme sotside ettepanek aga ei paranda. Selle maksusüsteemi tunnus on, et mida kiiremini palk ja tulud kasvavad, seda kiiremini hakkab välkuma ka maksukirves. Jüri Ratase maksureformist võitjate suur hulk võib juba mõne aasta pärast kokku kuivada nagu tühjaks jäänud kartulikott kevadel keldrinurgas.

Eelmise aasta lõpus Keskerakonna volikogus kõnet pidades kurtis peaminister Jüri Ratas, et kevadel ootab Eestit inetu ja räpane valimiskampaania. Pidid tulema rünnakud libauudiste ja pooltõdedega.

Valimiskampaania käib ja siin kuuleme igasuguseid asju. Kui aga peaminister ametlikes infokanalites valitsuse algatatud maksumuudatuste tulemusi valedega ilustab ja pooltõdesid kuulutab, siis on see inetu. Saame aru ja mõistame, et maksuvaba tulu reformi tulemusi oli vaja näidata võimalikult positiivses valguses, aga varem või hiljem saab avalikkus teada ka sellest kuidas asjad tegelikult on. Mida meile siis räägiti?

Maksureformist pidi võitma 86 protsenti kõigist töötajatest ja 80 protsenti kõigist Eestimaa inimestest. Kolmveerand Eesti elanikkonnast pidi võitma igakuiselt kuni 64 eurot.

Kuidas saab maksureformist võita 80 protsenti kõigist inimestest, on tänaseni arusaamatu.

Aga selgus saabus väite osas, et reformist olevat võitnud 86 protsenti töötajatest.

Nädala algul laekus rahandusministeeriumilt vastus teabenõudele avalikustada rahandusministeeriumis koostatud maksumuudatuste mõjuanalüüsid. Selgus, et mõjuanalüüs oli koostatud valitsuskabineti nõupidamisele memorandumi vormis juba eelmise aasta septembris koos märkega “Asutusesiseseks kasutamiseks”.

Sellest dokumendist tuleb välja, et peaminister oli lugenud maksureformist võitjate hulka ka need tulusaajad, kelle netosissetulek maksumuudatuste tulemusel ei muutunud, ehk kelle tulumaksukohustus uue korra järgi oli täpselt sama suur kui varasema korra puhul. Neid inimesi oli üle viiendiku, ehk 22 protsenti kõigist tulusaajatest. Nemad ei saanud midagi võita. Pigem said keerulisema maksusüsteemi ja pidid hakkama oma aastatulusid prognoosima. Rahandusministeeriumi analüüsi järgi oli niinimetatud uuest maksusüsteemist võitjaid vaid 64 protsenti.

Peaminister, kes sõnades pooltõdesid taunib, ei maininud poole sõnagagi, et ka ajas edasi liikudes maksureformist võitjate arv väheneb veelgi. Rahandusministeeriumi analüüs on tegelikult juba ajalugu, sest käsitleb eelmise aasta tulusid. Võrdlusbaasiks võetakse seal koguni 2017. aastal kehtinud maksuvaba tulu. Seda, et maksureformi tulemused on kehvad, tunnistavad ka sotsiaaldemokraadid, kes just oma uue maksuprogrammi avalikustasid.