Rundfunk Berlin-Brandenburgi, poliitikasaate KONTRASTE ja nädalalehe Die Zeit ajakirjanike uurimustöö tulemusel saab väita, et ajavahemikus 2007 kuni 2011 jõudis üle 31 miljoni euro Danske Eesti haru kaudu Saksamaale. Enamus juhtudel maksti nende summadega kaupade eest, mida Saksamaalt Venemaale tarniti.

Küll aga ei olnud kaupade saajad samad ettevõtted, kes olid nende eest maksnud. Venemaale selles ajavahemikus tarnitud kaupade hulgas oli tööstusseadmeid, kodutehnikat, kangaid, akvaariume ja autosid. Ajakirjanike käsutuses olevate dokumentide analüüs näitab, et 237 ülekannet 84 kliendile tehti läbi Deutsche Banki, mis oli Danske Eesti haru korrespondentspank kuni 2015. aastani.

Nende dokumentide väljavõtete alusel oli ülekannete kogusumma natuke alla 8,5 miljoni euro. Deutsche Bank lõpetas Danske Eesti haruga koostöö 2015. aastal pärast seda, kui oli täheldanud pikema perioodi vältel Danske klientide kahtlaste tehingute arvu kasvu.

Teine Saksa pank, kes on Danske rahapesuskandaalist mõjutatud, on Commerzbank, kelle alla läksid Dresdner Banki kontod, mille kaudu tehti 236 ülekannet kogusummas 14 miljonit eurot.

Commerzbank märkis seepeale, et neil pole kombeks kommenteerida ei tegelikke ega hüpoteetilisi ärisuhteid ja -tehinguid. Küll aga kinnitas pank, et neil järgitakse kõiki rahvusvahelisi rahapesuvastaseid reegleid.

KONTRASTE ja Die Zeit on saanud enda käsutusse 16 ettevõtte, kelle kontod olid Danske panga Eesti harus, kontode väljavõtted ajavahemikus 2007 kuni 2011. Neist 15 ettevõtet ei olnud Eestis registreeritud.

Nende ettevõtete peakontorid asusid Belize’il, Uus-Meremaal, Suurbritanniale kuuluvatel Neitsisaartel, Panamal ja Suurbritannias. Väljaannete käsutuses on 792 ülekande väljavõtted, mis tehti 321-le erinevale pangakontole ainuüksi Saksamaal.

Kakskümmend aastat rahapesu valdkonnas töötanud Michael Findeisen kritiseeris asjasse segatud Saksa pankasid selles osas, et nad ei ole olnud piisavalt hoolsad oma klientide üle järelevalvet teostades.

„Nad ei oleks tohtinud lasta sellist asja oma tähelepanu alt ära,” märkis ta. Saksa seadused on selles suhtes karmid – kui pank täheldab kahtlast tegevust, peab ta kohe tegutsema, et vältida rahapesu toimumist. Küll aga on väga raske tõestada rahapesu vahendite päritolu.

Danske rahapesuskandaali avastamisel võtmerolli mänginud Ameerika ärimees William Browder nimetas avalduses Eesti prokuratuurile, mida on jaganud ka Saksa väljaannetega, 26 inimese nime, kes tema hinnangul aitasid rahapesule Danske panga Eesti harus kaasa.

Ka on ta veendunud, et Danske Eesti haru kaudu pesti 230 miljoni dollari ulatuses Vene valitsuse raha, viidates nn Magnitski afäärile.