Plokiahela tehnoloogia

Bitcoin ja plokiahel käivad käsikäes. Rääkides Bitcoinist ja selle loomisest, tuleb vaadelda ka plokiahela tehnoloogiat. Plokiahel on vaieldamatult geniaalne leiutis - pseudonüümi Satoshi Nakamoto poolt tuntud inimese või inimeste grupi vaimusünnitus. Kuid sellest ajast alates on see muutunud midagi suuremaks ning isegi tänapäeval on palju neid, kes usuvad, et Bitcoin ja plokiahel on üks ja sama, kuigi nad seda ei ole.

Vaatamegi lähemalt, mis on plokiahel, kuidas see töötab, millised on erinevad plokiahelad ning milliseid probleeme plokiahel lahendab.

Mis on Plokiahel?

Plokiahel on jagatud digitaalne andmebaas, mis salvestab tehinguid ja mida pole võimalik muuta. See tehnoloogia on bitcoini ja teiste krüptorahade alustalaks. Andmed, mis säilitatakse plokiahelas on võltsimiskindlad ning need jäävad sinna igaveseks. Detailid tehingust ja selle säilitamisest on nähtavad kõigile. Plokiahelad on poliitiliselt ja arhitektuuriliselt detsentraliseeritud - keegi ei kontrolli neid ja sellel pole keskset punkti. See tähendab, et andmebaas eksisteerib samal ajal sünkroonsena mitmes kohas.

Tsentraliseeritud arveraamat

Tavaliselt on tehingud keerulised, sest me sõltume vahendajast ja igal inimesel on koopia nende enda arveraamatust. See tõstab pettuse riski ning riski inimestel vigu teha. Ühtlasi, paberdokumendid ja isegi andmesüsteemid võivad põhjustada viivitusi. Sinu pangal on täielik kontroll selle üle, mida näidata sinu väljavõttes. Sinu panga väljavõte on näide tsentraliseeritud arveraamatust. Pank kasutab sise-ja välisdokumente kindlustamaks, et sinu konto on täpne ja kokkuleppel.

Tsentraliseeritud arveraamatutel on üks koht rikkeks. Andmete vargus ühest kesksest süsteemist võib põhjustada kaotusi mitmetele kontodele. Tsentraliseeritud arveraamatutel on üks kontrollkoht, pank. Nad ei kasuta krüptograafiat tõendamise eesmärgil.

Kuidas plokiahel töötab?

Plokiahela puhul on üks arveraamat/andmebaas ja teatud isikud, kes tegutsevad sõlmedena (ing.k. node), hoiavad täielikku koopiat sellest ja kinnitavad tehinguid enda koopiatega. Sissekanded plokiahelasse tehakse ainult peale seda, kui kõik osalejad kinnitavad tehingu üksmeelselt. Kuna andmebaas on jaotatud sadade arvutite vahel, ei ole seal kesket kohta vigadeks. See on turvalisem ning plokiahelat ja seal olevaid tehinguid ei ole võimalik muuta.

Puudub paberijälg, mis kiirendab protsessi ja vähendab ka kulusid. Tehingud salvestatakse plokkidesse. Igal plokil on olemas räsi (inglese k. hash) funktsioon eelmisest plokist. See ühendus muudab bitcoini tehingu pöördumatuks. Kõik tehingu plokid on ühendatud kuni esimese tehinguplokini välja, milleks on geneesiplokk.
On olemas avalikud plokiahelad, privaatsed plokiahelad ja föderaalsed plokiahelad.

Avalik plokiahel (inglise k. public blockchain)

Avalikud plokiahelad on täielikult detsentraliseeritud inimeselt inimesele võrgustikud, mis tähendab, et need ei ole kontrollitud keskse asutuse poolt. See on usaldusväärne süsteem, mistõttu tehinguid kontrollitakse konsensuse alusel ja see on praktiliselt mitttehäkitav. Tehingu tasu võetakse nende poolt, kes kinnitavad tehingud, käitudes võrgus sõlmedena. Igaüks võib saata andmeid, saada andmeid ja vaadata plokiahelas olevate tehingute detaile. Kõik, mis peab olemas olema, on võrguga ühenduse loomise tarkvara. Bitcoini ja Ethereumi plokiahelad on näited avalikest plokiahelatest.

Privaatne plokiahel (inglise k. private blockchain)


Privaatsed plokiahelad on samuti detsentraliseeritud, aga inimesed vajavad luba selleks, et ühineda juurdepääsetava informatsiooniga plokiahelas, neile teadmisvajaduslikus baasis. Loa võib anda läbi krüptograafilise litsentsi või krüptoraha omamise. Vastu võetuna saab liige kasutada detsentraliseeritud omadusi plokiahelas. Nutilepinguid saab kasutada vaidluste lahendamiseks ja usalduse suurendamiseks. Jällegi, tehingud kinnitatakse läbi konsensuse ja keegi ei saa neid kustutada.

Näidisrakenduste hulka kuuluvad andmebaasi haldamine, auditeerimine jne, mis on ühe ettevõtte sisesed ja seega ei ole avalikkuse loetavus paljudel juhtudel üldse vajalik. Privaatsed plokiahelad on võimalus kasu lõigata plokiahela tehnoloogiast luues gruppe ja osalejaid, kes saavad tehinguid sisemiselt kontrollida. See paneb teid samas ka turvarikkumiste ohtu just nagu tsentraliseeritud süsteemis. Siiski on privaatsetel plokiahelatel oma kasutusjuhtum eriti, kui on tegemist skaleerimise, andmete privaatsuseeskirjade ja muude regulatiivsete küsimuste vastavusega riigile. Monax, Multichain, Corda ja Hyperledger Fabric on näited privaatsetest plokiahelatest.

Föderaalne plokliahel (inglise k. federated or consortium blockchains)

Ühendatud plokiahelad toimivad rühma juhtimisel. Erinevalt avalikest plokiahelatest ei luba nad kellelegi, kellel on juurepääs internetile, osaleda tehingute kontrollimise protsessis. Ühendatud plokiahelad on kiiremad (suurem skaleeritavus) ja pakuvad rohkem tehingute privaatsust. Selliseid plokiahelaid kasutatakse peamiselt pangandussektoris. Konsensuse protsessi juhib eelnevalt valitud sõlmede komplekt. Hea näide föderaalsel plokiahelal põhinevast võrgustikust oleks stsenaarium, kus finantseerimisasutuste rühm tahab omavahel tehinguid teha, näiteks LIBOR.

Konsensuse mehhanism on määratletud nii, et kaheksalt kaheteistkümnest pangast nõutakse tehingu kinnitamist, et see saaks kehtivaks. Sellised plokkide tüübid on sarnased eraomanditega, kuid töötavad lihtsalt suuremas ulatuses. See ühtllasi toob veel enam välja nende nõrkused, kuna pangad otsustavad kuritahtliku tegevuse eest üheskoos (näiteks iga isiku võlaandmete kustutamine), võivad keskse protokolli turvaaugud paljastada ja mõjutada palju rohkem inimesi kui seda oleks ühe ettevõtte puhul tehes midagi sarnast.

Märkus: Mõned väidavad, et sellist süsteemi ei saa määretleda plokiahelana. Samuti on plokiahel veel varajases staadiumis. Tehnoloogia väljakujunemine ja vastuvõtmine on veel ebaselge. Paljud väidavad, et privaatsed või föderaalsed plokiahelad võivad saada samasuguse saatuse osaliseks nagu sisevõrk 1990. aastatel, kui eraettevõtted ehitasid oma privaatsed LAN’id või WAN’id, selle asemel, et kasutada avalikku internetti ja selle teenuseid.

Probleemid, mis on lahendatud tänu plokiahela tehnoloogiale

*Plokiahela tehnoloogia lahendab usalduse, vastutuse ja läbipaistvuse probleeme.

*Organisatsioonil saab olla rohkem kontrolli projektijuhtimise üle. Tokenid või mündid võivad olla stiimuliks projekti jätkamiseks.

*Plokiahela tehnoloogia lahendab tehingu käigus kahe osalise vahelise usalduse probleemi. Inimesed saavad vahetada väärtust ilma, et oleks vaja vahendajat usalduse tekitamiseks. Usaldus on paigutatud tehnoloogiasse endasse.

*Tehinguid saab vaadata igaüks, kuna see on avatud lähtekoodiga. Kui keegi sooviks vaadata kauplemise üksikasju. Näiteks võib plokiahelat kasutada toodete päritolu, selle funktsioonide ja koostise üksikasjade salvestamiseks.

*Plokiahel võib ühtlasi jälgida ka kõiki tehinguid ja salvestada krüptograafilise sertifikaadi, millega omanikku autentida.

*Ettevõtete jaoks säästab plokiahel tehingute aega, eemaldab üldkulusid, vähendab pettuse ohtu ja suurendab usaldust.

*Plokiahela kõige tähtsam osa on see, et see võtab valitsustelt ja pankadelt võimu. See võimunihe on juba alanud. Finantskontrolli katkestamine on alanud.

Silvia Põld
Vigil Capital