Meedias levivad meremeeste palganumbrid on ulmelised
Seoses Riigikogu majanduskomisjoni ettepanekuga kehtestada erimaksurežiimi alla kuuluvate meremeeste tulumaksuprotsendiks null, on meedias ringlema hakanud ka meremeeste palganumbrid. Eesti Laevajuhtide Liidu hinnangul on ebaõiglane võtta meremeeste töötasudest rääkides aluseks mõne väga spetsiifilise ametikoha kõrge töötasu ning jätta sellest mulje kui meremeeste tavapärasest töötasust.
15. jaanuaril otsustas Riigikogu majanduskomisjon saata nn laevanduseelnõu Riigikogus teisele lugemisele ja toetada sealhulgas merendussektori muudatusettepanekut kehtestada meremeestele, kellele kohaldub tulevikus erimaksurežiim, tulumaksuprotsendiks null. Viimastel päevadel on ilmunud mitmeid artikleid, milles on käsitletud muuhulgas ka meremeeste töötasusid. Eesti Laevajuhtide Liidu juhatuse esimehe Janno Laende sõnul kasutatakse meremeeste palkadest rääkides sageli üksikuid erandlikke näited, millest jääb mulje, et tegu on tavapäraste ja keskmiste palkadega. „Keskmine kapten ei teeni ealeski 15 000 eurot kuus, isegi mitte üksnes merel töötatud kuu töötasu arvestades. Selline töötasu tuleb kõne alla näiteks väga spetsiifilises offshore-sektoris. Pigem jääb kapteni keskmine töötasu umbes 6000 euro juurde ja sedagi üksnes merel olles. Aasta keskmise kuutasu saamiseks tuleb see summa jagada kahega, kuna sageli kodusoldud aja eest palka ei maksta,“ lisas Laende.
Eesti Laevajuhtide Liidu arvates tuleb meremeeste töötasudest rääkides pöörata tähelepanu mitmele aspektile. Esiteks rahaühikule. Rahvusvaheliselt on meremeeste töötasud määratud sageli USA dollarites. Konverteerides summa tavainimesele paremini võrreldavatesse eurodesse, väheneb summa märgatavalt. Teiseks neto- või brutopalk. Rahvusvaheliselt makstakse meremeestele sageli välja kogu palgafond, millelt tuleb olenevalt residentsusest ja muudest teguritest tasuda ka erinevaid makse. Kolmandaks tähtajalised lepingud. Merenduses kasutatakse laialt tähtajalisi töölepinguid ehk töötasu makstakse üksnes merel oldud aja eest. Levinud on 1:1 süsteem (näiteks 2 kuud merel ja 2 kuud kodus) ja 2:1 süsteem (näiteks 4 kuud merel ja 2 kuud kodus). Tavapalkadega võrreldava kuu keskmise töötasu saamiseks tuleb esimesel juhul kuu töötasu kahega jagada, teisel juhul 1,5-ga. Vähemtähtis ei ole ka see, et kavandatav 0% tulumaks ei hakka kehtima kõikidele meremeestele. Seda saavad teatud tingimustel kasutada ainult Euroopa Majanduspiirkonna lippude all sõitvatel laevadel töötavad meremehed, välja jääb ka märkimisväärne hulk Euroopa reisilaevadel töötavaid meremehi.
„Enda ja oma kursusekaaslaste reaalsete kogemuste ja tööpakkumiste põhjal võin öelda, et kolmanda tüürimehe töötasu võib olla hetkel näiteks 3200-3500 dollarit üksnes merel oldud aja eest, see on umbes 3000 eurot. Jagades selle kahega, jääb järele 1500 eurot, millelt tuleb tasuda ka maksud. Arvestades meretöö raskust ja keerukust, ei saa seda kuidagi ülemäära suureks pidada,“ illustreerib olukorda laevajuhtide liidu juhatuse liige Tauri Roosipuu.
Eesti Laevajuhtide Liit juhib tähelepanu ka sellele, et meremeeste maksusoodustused on rahvusvaheline praktika. Kuna meritsi veetakse ligikaudu 90% maailma kaupadest, siis tänu meremeeste maksusoodustustele on ka merevedude hinnad ja üldine hinnatase selle võrra soodsamad – see puudutab kaudselt iga inimese rahakotti. Samuti on just merendus üks valdkondadest, kus on Euroopa Liidu seadusandluse järgi lubatud riigiabi andmine. Argument, et pärast meremeestele maksusoodustuste tegemist hakkavad seda ka teised sektorid nõudma, seetõttu ei päde.
Eesti Laevajuhtide Liit (ELJL) on kutseorganisatsioon, mis ühendab Eesti laevajuhte (vahitüürimehi, vanemtüürimehi ja kapteneid). Eesti Laevajuhtide Liit on suurima liikmeskonnaga laevaohvitsere ühendav organisatsioon Eestis ja sellel on üle kahesaja liikme.
