Mis on Ethereum - teejuht algajatele

Ethereum (ETH) on plokiahela tehnoloogial põhinev avatud tarkvara platvorm, mis võimaldab arendajatel ehitada ja turule lasta detsentraliseeritud krüptovaluutasid ja projekte, ilma oma plokiahela ehitamise vajaduseta. Ethereum on oma olemuselt aga palju enamat kui lihtsalt krüptovaluuta. Järgnevalt selgitame Ethereumi ja Bitcoini erinevust ning seletame lahti, mida kujutab endast Ethereum platvormina.

Ethereum on oma turupositsioonil teine krüptovaluuta, Bitcoini järel. Nii investorid kui krüptoentusiastid on jälgimas suure huviga Ethereumi käekäiku. Ethereum ei kujuta endast ainult krüptovaluutana kasutamise võimalust, vaid võimaldab ka uute rakenduste senisest kiiremat arendamisprotsessi ning kasutuselevõttu, pakkudes nišilahendusi erinevatele tööstusharudele.
Kuigi Ethereumi kasulikkus on programmeerijatele ja tehnilisele maailmale ilmselge, on paljudel inimestel, kellel puudub kokkupuude tehnoloogiliste lahenduste maailmaga, raskusi selle mõistmisega.

Kuidas erineb Ethereum Bitcoinist?

Ethereumi krüptovaluuta olemuse mõistmiseks ja nende valuutade võrdlemiseks on hea paralleelina tuua kõrvale Bitcoini käekäigu ja fundamentaalsed omadused. Bitcoin käivitati 2009. aastal maailma esimese krüptovaluutana, mille üheks eesmärgiks on detsentraliseeritud universaalse valuuta loomine. See valuuta ei nõua tehingute läbiviimiseks pankade osalust tehinguvahendajana, kuid Bitcoin tagab siiski turvalised ja kehtivad tehingud. Seda võimaldab tehnoloogia, mida nimetatakse plokiahelaks

Plokiahel on digitaalne tehinguraamat, mis salvestab ja kontrollib süstemaatiliselt plokiahelal tehtavaid tehinguid. Seda kasutatakse Bitcoini tehingute jälgimiseks ja kontrollimiseks. Kuna ülemaailmsed P2P (inglise k. peer-to-peer) võrgustikud hoiavad plokiahelat toimimas, on see üsna rikkumatu. Võrku lisatakse pidevalt uusi tehinguid sisaldavaid plokke, mille õigsust kinnitatakse iga ploki lisamisel.

Sarnaselt Bitcoiniga on Ethereum hajutatud avalik plokiahela võrk. Kuigi nii Ethereum kui ka Bitcoin on krüptovaluutad, mida saab kasutajate vahel kaubelda, on nende vahel palju olulisi erinevusi.

Näiteks kasutab Bitcoin plokiahelat digitaalse valuuta omandiõiguse jälgimiseks, muutes selle äärmiselt tõhusaks P2P ehk inimestevaheliseks elektrooniliseks rahasüsteemiks. Ethereum keskendub aga rakenduste programmeerimiskoodi käitamisele. Rakenduste arendajad kasutavad seda teenuste ja tehingutasude maksmiseks Ethereumi võrgus.

Nii Bitcoin kui Ethereum on detsentraliseeritud, mis tähendab, et neil ei ole keskset kontrolli või väljastavat asutust. Süsteemil on vastavad kaevandajad, kes iga võrgutehingut valideerides teenivad kas Bitcoini või Ethereumit.

Ethereum kasutab plokiahela tehnoloogiat täiesti teisel eesmärgil kui Bitcoin. Bitcoin on eelkõige valuuta; see on üks konkreetne plokiahela rakendus. Kuid see pole kaugeltki ainus rakendus plokiahelas. Tuues lihtsustatud näide, et e-mail põhineb internetil, ning oletame, et e-mail on Bitcoin ja internet on plokiahel. Bitcoin on üks viise plokiahela kasutamiseks, nagu ka e-mail internetile, kuid kaugeltki mitte ainus.

Mis on Ethereum?

Lihtsamalt öeldes on Ethereum plokiahelapõhine detsentraliseeritud platvorm, millele saab ehitada detsentraliseeritud rakendusi (ehk Dapps).

Oluline on meeles pidada, et plokiahel on andmebaas, millel puudub keskne server, mis jälgiks iga tehingut ja vahetust. Valdav enamus krüptovahetustest ja detsentraliseeritud projektidest toimivad osaliselt plokiahela rakendustel.
Ethereumi on ehitatud nii, mis võimaldaks arendajatel luua nutilepinguid (inglise k. Smart Contracts). Nutilepingud on nagu käsikirjad, mis täidavad automaatselt ülesandeid, kui teatud tingimused on täidetud. Näiteks võib nutileping välja näha taoline: „Maksta Mihklile 40 dollarit, kui ta esitab 20. Jaanuariks 2019 10000-sõnalise arvamusartikli,” ja see makstaks Mihklile pärast tingimuste täitmist.

Neid nutilepinguid täidab Ethereumi virtuaalne masin (inglise k. Ethereum Virtual Machine ehk EVM), mida juhib rahvusvaheline avalike sõlmede võrgustik.

Ethereumi võrgu krüptovaluutat nimetatakse etheriks. Ether teenib kahte erinevat funktsiooni:

• Kompenseerida kaevandamise täielikud sõlmed, mis Ethereumi võrku töös hoiavad. See aitab hoida Ethereumi võrgul haldustasandi sujuvas töös.
• Maksta inimestele nutilepingu tingimuste alusel. See motiveerib kasutajaid töötama Ethereumi platvormil.

Ethereumi virtuaalne masin

Varasemad plokiahela rakendused, nagu Bitcoin, lubasid kasutajatele ainult eelnevalt määratletud toiminguid. Näiteks loodi Bitcoin ainult krüptovaluutavahendiks.

Erinevalt varasematest plokiahela projektidest võimaldab Ethereum kasutajatel luua oma toiminguid. EVM võimaldab seda teha. EVM’i nutilepinguid täidab Ethereumi käitamiskeskkond. Kuna iga Ethereumi sõlme juhib EVM, saavad selle alusel ehitatud rakendused saavad olla detsentraliseeritud, ilma, et oleks vaja ehitada oma plokki.

Nutilepingud

Nutilepingud (inglise k. Smart Contracts) on võimelised automaatselt täitma teatud etteantud tingimuste täitmist.

Selle asemel, et saada vajalik nõusolek ühelt keskselt asutuselt, näiteks pangalt, on need lepingud iseseisvad ning suudavad vastu võtta otsuseid reeglite põhjal, mis on nutilepingusse algselt kirja pandud. See mitte ainult ei muuda kogu protsessi tõhusamaks, vaid muuda selle ka õiglasemaks ja objektiivsemaks.

Lihtsustatud näide nutilepingust:

• Mihkel tahab panustada Reigortiga 100 Ethereumi (ETH) peale, et ETH hind on 25. jaanuaril 2019 üle 190 dollari.
• Nad lepivad kokku andmevoos, mida kasutatakse ETH hinna määramiseks.
• Nad mõlemad hoiustavad 100 ETH nutilepingule, mille võitja saab panustatud 200 ETH endale tingimuste täitmisel.
• 25. jaanuaril 2019 küsitletakse andmevoogu ja leping kontrollib tingimused ning täidab kokkuleppe tingimused, siin näites kannab 200 ETH panuse võitjale.
• Nutilepingu abil ei pea Mihkel ja Reigort üksteist usaldama. Nad peavad lihtsalt andmevoogu usaldama.

Tegemist on lihtsustatud näitega, nutilepingud võivad olla äärmiselt keerukate ülesehitustega. Nutilepingud võivad automatiseerida erinevaid ülesandeid, ilma, et oleks vaja vahendajaid. Kõik nutilepingu tingimused on sätestatud lepingu osapoolte vahel.

Ethereumi tulevik

Finantstehingute käsitlemisel on keerukaid nüansse ainuüksi juba usaldusväärsuse ja turvalisuse osas. Ethereumi suurim probleem on laienemisel hoida balansis süsteemi kasvav töökoormus ning vastupidavus, ilma, et süsteem ei oleks ülekoormatud. Kuna Ethereumi võrk koosneb üldotstarbelisest plokiahelast, mis tegeleb rohkem varadega kui rahaliste vahenditega, tekivad peale finantstehingute veelgi keerukamad väljakutsed. Ethereumit arengut puudutavad tulevikus mastaapsuse, energiatarbimise, turvalisuse, privaatsuse ja detsentraliseerimise küsimused.