Omniva töötajad: pärast palgatõusu lisati töökoormust juurde, 10-tunnise tööpäeva jooksul peab tegema ära meeletu töö

Endised ja praegused Omniva töötajad jagasid rus.delfile enda kogemusi riiklikus postiettevõttes töötamise kohta. Töötunnid ulatuvad kuuel päeval nädalas 10-tunniseks, piirkonnad on suured ja lõuna pidamiseks aega ei ole.

Eelmisel nädalal avaldas rus.delfi kirja mehelt, kes töötas Omnivas postiljonina. Ta rääkis sellest, et pärast 59-eurost palgatõusu, pidid postiljonid hakkama kandma laiali tavapärase koormuse asemel kahe kuni kahe ja poole piirkonna posti.

Paljud töötajad lahkusid pärast koormuse kasvu ja paljud plaanivad seda veel teha.

Ettevõtte sõnul probleemi pole

Tallinna Kandekeskuse juht Ott Nauts kinnitas vene Delfi küsimuse peale, et olukord ei ole sugugi nii hull. „Postiljoni töö ei ole kahtlemata kõigile, kuid on inimesi, kellele meeldib väga tööpäeva vara hommikul alustada, tööaja paindlikkus ning väljas viibimin,” kinnitas Nauts.

Nautsi sõnul on viimasel ajal postiljonide töökoormus vähenenud, reklaami ja kirjade mahud on vähenenud ning töötajatel ei ole nii palju tööd. Tahame maksta oma töötajatele rohkem palka, seetõttu tõstsime paljude postiljonide palkasid.

Samuti ei näe Nauts probleemi päevases tööajas. Tema sõnul võib vastavalt mahule tööaeg varieeriuda 6-10 tunni vahel, selle sees on ka pooletunnine lõuna, mille osas töötaja ise otsustab, kas ta seda peab või mitte.

Endised ja praegused töötajad kinnitavad hullu olukorda

Vastuse peale saabus aga veel lugejate kirju, mis kinnitavad, et olukord töötingimuste osas ei ole kiita. Omnivale on Rus.delfile saadetud kirjad edastatud ning palutud kommentaari, mida seni pole ettevõte saadetud. Kommentaar lisatakse niipea, kui see saabub.

„Mind vallandati nelja kuu eest, kui ma keeldusin teises piirkonnas töötavale postiljonile appi minemast. Põhjendasin seda sellega, et ma ei tunne tema piirkonda. Pärast seda viskas ta laialijagamata jäänud reklaamid minema.
Samal ajal lisandus meie piirkonda veel üks töötaja, kes loobus tööst kiiresti sõnagi ütlemata.
Üldiselt ei võta ülemused tagasisidet koormuse ja kandepiirkonna suuruse kohta kuulda.”

Teine lugeja kinnitab kirjakandja rasket tööd: „Kirjeldused vastavad tõele. Söömiseks ja tualetis käimiseks aega ei ole. Harva juhtub, et lõpetan tööpäeva kella 14.30 või 15.00 ajal, enamasti lõpetan kella 17 või 18 ajal.
Tööülesanded sisaldavad ajalehtede märgistamist, laialikandmist, tähitud kirjade laialikandmist ja reklaami jaotamist. Pole vahet, kas tegemist on nais- või meestöötajaga, kõik tuleb käsitsi laiali jagada. Palgaks pakutakse veidi suuremat summat kui miinimumpalk.”

Kolmas lugeja otsustas tööst loobuda: „Käisin nädala jooksul Omnivas proovipäevadel. Tööpäev algas kell 4 hommikul ja koju jõudsin kell 20 õhtul. Võimalus on alustada tööpäeva ka kella 8 ajal hommikul, kuid siis võis jääda kirjade sorteerimisele ja laialikandmisele kuluvat aega väheks.
Lepingu sõlmimise hetkel sain teada, et leping tehakse alltöövõtja Movanoga, palgaks lubati 1000 eurot – lepingu järgi 500 eurot, ülejäänud ümbrikupalgana. Keeldusin.”

Neljas juhtum kirjeldab pikemat töötamist: „Töötasin Omniva Põhja-Tallinna kandekeskuses kullerina veidi üle aasta. Alguses oli kõik normaalne, aga pool aastat pärast tööle asumist, hakkas töökoormust lisanduma. Eriti hulluks läks olukord talvel, kui teiste kullerite haigestumise ajal tuli teha ära ka nende töö. Ühe kuu jooksul töötasin esmaspäevast laupäevani kõikidel päevadel lausa 12 tundi. Tööaja arvestust pidanud töötajad meie muresid koormuse ja töötundide osas kuulda ei võtnud.”