FOTOD | Rakvere lihakombinaadi endine finantsjuht Tuvi ja Soormi boonuslepingutest: need olid ikkagi väikese kabineti kokkulepped
„Enne 2012. aastat, kui tuli juhiks Hannu Kottonen, oli kogu kontserni juhtimispõhimõtted täiesti erinevad sellest, mis tulid pärast seda,” märkis täna Harju maakohtus toimunud kohtuistungil Mati Tuvi poolt tunnistajana ütlusi andma kutsutud Rakvere lihakombinaadi endine finantsjuht Siim Kallast, kes asus ettevõttes tööle 2001. aastal ja lahkus 2014. aasta sügisel.
Tema sõnul muutus kontserni juhtimine pärast seda väga tsentraliseerituks. Palju otsuseid, milles seni olnud kohalike üksuste juhtidel palju sõnaõigust, hakati langetama Soome grupi poolt. Selle põhjuseks oli senise üksustepõhise juhtimismudeli väljavahetamine maatriksmudeli vastu.
„Siis ei vaadatud Baltikumi enam kui ühte tervikut, vaid vaadati eraldi funktsioone. Need funktsioonid liideti teiste kontserni maatriksi struktuuridega. Minul tekkis üleöö kaks juhti. Minu üks juht oli Teet Soorm – kui Baltikumi juht – ja teine oli Soome finantsdirektor Tuomo Valkonen,” rääkis ligi 14 aastat Rakvere lihakombinaadis töötanud Kallast.
Eesti tulemused olid mäekõrguselt teistest üle
Enne 2012. aastat valitses tema sõnul HKScani Eesti üksustes väga hea organisatsioonikultuur. Kallasti sõnul oli iseäranis põnev aeg ajavahemik 2009-2012. „Organisatsioonikultuur oli selline, mis tekitas positiivse arengukeskkonna. Selles mõttes see mudel töötas väga hästi. Ju seal taga oli ka see, et lepiti kokku Olli, Teedu ja Mati vahel ka boonustingimusi” tõdes Kallast.
Nimelt ei jäänud toonasele HKScani Balti äride juhile Olli Antniemile ega ka Soome kontserni juhtidele märkamata Rakvere lihakombinaadi ja selle tütarfirmade oluliselt paremad tulemused teistes HKScani üksuste tulemustest.
„Baltikumi äriplaan on teiste allüksuste omadest erinev. See töötas imehästi sellepärast, et tootmisahela pikkus oli pretsedenditult suur. Soomel, Rootsil ei olnud sellist pikka tootmisahelat. Seetõttu ei ole ebaharilik, et Soome nõukogu suhtus Baltikumi ärisse hästi,” märkis Kallast. Rakvere tulemusi toodi ka Soome grupi nõupidamistel positiivselt välja.
„Alati oli see hästi tunnustav. Puhtalt finantsnumbrid, rahavoog. Kui vaatate Rakvere grupi rahavoogu, omakapitali osakaalu, siis aastatel 2001-2011 olid need numbrid noolega üles. See oli tõestus selle kohta, et äriplaan töötas. Kui äriplaan töötas, olid soomlased rahul. Ja siis oli ka usaldus,” lausus Kallast.
Kui Soomes ja Rootsis oli HKScani ettevõtete kasumirentaablus 1%, siis Eestis jäi see toona 5% kuni 7% vahele aastas. „See 5% oli nende jaoks täiesti ulme. Põhjus oli see, et neil ei olnud algkasvatust,” ütles Kallast, viidates Rakvere Farmide seakasvatuse osale. „Kuna neil seda polnud, siis nad sõltusid Soome kokkuostuhindadest, mis oli täielikult Soome põllumeeste kontrolli all,” lisas Rakvere lihakombinaadi endine finantsjuht.
Ta tõi näiteks, et kui 2001. aastal oli Eestis tootmisemiste hulk ainult 3000, see oli selgelt vähe, et tagada eesti tooraine vajadus. 2011-2012 sai sellest aga ligi 11 000 emist. „Selle elluviimisel oli Teet kindlasti üks arhitektidest, lähtuvalt kontserni enda vajadustest. Olli Antniemi oli see, kellega seda arutati ja kooskõlastati,” rääkis Kallast.
Sellega oli tema sõnul põhjendatud ka Soome kontserni toonaste juhtide kõrge usaldus Eesti üksuse vastu. „Kui Soome pool, Olli Antniemi nägi, et see töötab, miks nad oleksid pidanud hakkama seda lõhkuma,” lausus Kallast.
Boonuslepinguid lepiti kokku kabinetivaikuses
Küsimusele, kui palju tema teadis Soormi ja Tuvi boonuslepingutes, ütles endine finantsjuht, et see ei olnud teema, kuhu teda mingil moel oleks kaasatud.
„Ma tean seda, et need olid. Olli Antniemi ütles mitu korda ka minule, et hästi oluline on hoida see meeskond selles ettevõttes. Oli ka jutte, et Mati Tuvil ja Teet Soormil oli paremaid pakkumisi. Kas neid tegelikult ka oli, seda ma ei tea,” lausus Kallast.
Ta tõdes, et selliseid asju koosolekutel ei arutatud, kuigi Antniemi rääkis korduvalt, et toonast meeskonda tuleb hoida. „Teades nii Olli Antniemi, Teet Soormi ja Mati Tuvi tööstiili, siis need asjad lepitigi omavahel kokku. Need olid ikkagi väikese kabineti kokkulepped,” lausus Kallast, kes aga oli kindel, et Olli Antniemi ei langentanud otsust sellises küsimuses ilma kooskõlastamata Matti Perkonojaga (Soome kontserni toonane juht – toim).
Ta märkis, et Altniemi kooskõlastas Perkonojaga ka märksa väiksemaid küsimusi. „Rõhutaks seda, et Olli Antniemi oli usaldusisik Matti Perkonojale Soomes. Neil oli väga pikk koostöökogemus omavahel,” kirjeldas Rakvere lihakombinaadi endine finantsjuht. 2012. aasta järel toimus aga väga suur muutus Soome kontserni ja selle üksuste vahelises suhtluses.
„Kui enne oli suur usaldus Baltikumi äriplaanile, oli loodud eeldused, et sa saaksid vabalt toimida, siis tegelikult hakkas ta [Hannu Kottonen – toim) seda lõhkuma hästi tugevalt,” märkis Kallast. Kuna otsustusmehhanism muutus Soome kontserni keskseks, siis ei olnud enam ka Baltikumi strateegiameeskonnale enam mõtet koos käia.
„Kõik, kes olid seotud maatriksiga, muutusid uue strateegia elluviijateks. Need inimesed, kes ei saa enam oma käe järgi otsustada, muutuvad passiivseteks, nö käsutäitjaks. See on kõige suurem õnnetus, mis on viinud HKScani äritulemused nii kehvaks viinud, kui ta täna on,” leidis Rakvere lihakombinaadi pikaajaline finantsjuht.
Ta märkis, et kuigi ettevõtte eesotsas võib olla võimekas juht, kaob olukorras, kus ta teeb tsentraliseeritud otsuseid, kohalikel juhtidel omanikutunne äriplaani elluviimisel ära. „Kui inimesed teatud mõttes mugavustsooni lähevad, siis läheb see äritegevus krampi,” lausus Kallast, kes just se põhjusel 2014. aasta oktoobrist ettevõttest lahkus. „Selline töökorraldus ei olnud minu jaoks enam piisavalt huvitav.”
Mitu tunnistajat veel vaja ära kuulata
Rakvere lihakombinaadi endine finatsjuht Siim Kallast ei olnud ainus tunnistaja, kes oli täna kutsutud ütlusi andma. „Marge Koovit andis kohtule teada, et keeldub ütluste andmisest, kuna kardab, et see võib teda ennast süüstada,” põhjendas kohtunik Liisi Vernik kohtuistungi alguses, miks teist tunnistajat kohal ei ole.
Kuigi Rakvere Farmide advokaadil polnud selle vastu midagi, ütlesid nii Soormi kui Tuvi seaduslikud esindajad, et nende hinnangul pole Kooviti otsus ütluste andmisest loobuda kuidagi põhjendatud. Mati Tuvi kaitsjad ütlesid, et nende küsimused oleksid olnud suunatud Marge Kooviti koostatud tabelile, mis ta on neile edastanud.
Kui eelmisel, 26. novembril toimunud kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi aastatel 1998-2008 Ekseko nõukogu juhtinud Timo Olavi Heikkilä, jätsid ka siis kaks tunnistajat kohale ilmumata. Need olid endised HKScani tegevjuhid Kai Seikku ning Matti Perkonoja.
Seikku oli HKScani tegevjuht alates 2006 aastast kuni 2009. aastani, kui ta lahti lasti ja seni ettevõttes finantsjuhi ametis olnud Perkonoja tema ameti üle võttis ja 2012. aastani seda ametit pidas.
HKScan ja Rakvere Farmid on endiste juhtide Soormi ja Tuvi vastu algatanud kolm kohtuasja, mille kaudu nõutav kahjusumma küündib üle 4,8 miljoni euro. Täna toimunud kohtuistung on seotud neist esimese hagiga, kus Rakvere Farmid nõuab meestelt kokku ligi 2,2 miljoni euro ulatuses kahju hüvitamist. Kohtuasi puudutab nende aastaboonuseid, mis tasuti OÜ Laventra arvele.
Arutelu Soormi ja Tuvi boonuslepingute üle jätkub 6. märtsil, kuhu on kutsutud need 2 tunnistajat. Hiljemalt jaanuari lõpuks annab kohus teada, milise otsuse ta Marge Kooviti osas langetab.
