FOTOD | Idufirma nõuanded kõigile sobivate tööruumide loomisest: avatud kontor on surnud... ja me ehitasime selle siiski
2018. aasta suvel avaldati Harvardi uuring, mis pani kahtluse alla avatud kontori poolehoidjate väited, et avatud kontor soodustab töötajate suhtlemist ning koostööd. Uuring sai rahvusvahelises meedias palju võidurõõmsat kajastust, mis ennustasid avatud plaaniga kontorite kiiret surma ning nimetasid seda isegi 21. sajandi rumalaimaks moeröögatuseks. Kas avatud kontor on tõesti surnud ja mis tuleb selle asemele?
Muidugi pole elu tegelikult nii must-valge, kui eelmainitet uuringu kajastused seda arvata laseks. Avatud kontorile mõeldes kerkib silme ette India kõnekeskuse stiilis silmapiirini ulatuv lärmakas koppel, mille müratase on lausa tervistkahjustav. Samuti pole avatud kontori ainus alternatiiv suletud kabinetisüsteemide ning kajavate koridoride tagasitulek. Ilmselt igaüks, kes on kontoris töötanud või vähemalt käinud teab, et elu on juba ammu hoopis mitmekesisem, kui need kaks äärmust.
Kust avatud kontor tuleb...
Väidetavalt töötab Mark Zuckerberg kõigi teiste töötajatega õlg õla kõrval ühe tavalise töölaua taga kuskil selle üüratu kontori keskel. See planeering peaks looma loomingulise, lõbusa ja inspireeriva koostööõhkkonna, kus inimestel on võimalik spontaanselt kokku juhtuda, millest omakorda võrsub innovatsioon. Muuhulgas oli arhitektuuriliseks eesmärgiks peegeldada Facebooki missiooni inimesi ühendada.
Tänaseks võib seda naljatades nimetada ka Facebooki privaatsusprobleemide saaga peegelduseks, sest muude murede hulgas on just privaatsuse puudumine üks avatud kontori suurimaid valukohti. Samal pulgal on kõikvõimalikud tähelepanuhajutajad - ennekõike lärm, aga ka liikumine, toidulõhnad jmt. Suhtlemise asemel paneb see inimesed hoopis oma digiseadmetesse kapselduma ning näost-näkku rääkimise (ja teiste segamise) asemel valitakse e-mail või mõni vestluskanal.
...ja kuhu ta läheb
Tegelikult on raske isegi piiritleda, milline kontor on avatud ja milline mitte. Definitsiooni poolest on avatud kontor kas peaaegu või täiesti ilma vaheseinteta ruum, kus kõik töötajad koos toimetavad. Samas kas mitu omavahel ühendatud suurt ruumi on avatud kontor? Ja kas klaasist seinad teevad selle suletuks või ei? Täpsest definitsioonist olulisem on see, kuidas ruumis töötamine inimestele mõjub ja seal välja tuleb.
Avatud kontorite sünni ajaloolised kaalutlused olid seotud kulude kokkuhoiuga. Tänaseks üritatakse seda pakendada koostöö ning suhtlemise õhutamise ideoloogiasse. Mida siis silmas pidada, et kaasaegse kontori planeering päriselt oodatud tulemusi toetaks ja negatiivseid mõjusid minimeeriks? Peamisteks võtmesõnadeks on mitmekesisus ning personaliseeritus, mida hiiglaslikud liigendamata saalid tõesti ei paku.
- 1. Tunne oma tööd
Meeskondade paigutamisel lähtuti sellest, millised tiimid omavahel rohkem koostööd teevad. Samas on kontoril üks loogiline kokkupuutepunkt, kus nüüd kõik kolleegid omavahel suhelda saavad. Telefonikõnede, näost-näkku vestluste ja koosolekute pidamiseks on üle kontori suur valik eri mõõtudes koosolekuruume, kuhu kolleege segamata eralduda. Tulemuseks on lahendus, mis sobib täpselt just selle ettevõtte igapäeva vajadustele.
- 2. Tunne oma töötajaid
Vältimaks moeröögatuste õnge minekut, tasub lähtuda töötajate tegelikest vajadustest ja töö iseloomust. Sihile viivad läbimõeldud ning personaalsed lahendused, mitte uusimate trendide vaimuvaene kopeerimine.
Selle on üsna kõnekalt välja öelnud näiteks pilvepõhine kontorikoostöö keskkond Slack, kelle kultuuri võtab hästi kokku nende mitteametlik hüüdlause "Work hard AND go home" (tööta kõvasti ja siis mine koju). Pingpongilauad on nende sisustusest teadlikult eemale hoitud. Eestist võib näiteks tuua projekteerimisettevõtte Esplan, kus loobuti töötajate soovil mängualadest ning pühenduti rohkem omavahelist suhtlust ja eraldumist võimaldavatele aladele, einestamiskohtadele jne.
- 3. Kaasa inimesi
Näiteks kogunes Fortumo vanas kontoris aastate jooksul seintele põnev igikelts erinevatest humoorikatest või ajaloolistest vidinatest, piltidest, siltidest ja plakatitest. Just see loob kontorile kuuluvustunde ja identiteedi, mitte sisekujundaja poolt täiuseni viimistletud valmislahendus, mida hiljem muuta ei tohi.
- 4. Paku valikuid
Mitmekesised valikud ja töötajate kaasatus ning kontroll oma tingimuste üle on siit juba korduvalt läbi käinud, aga väärib veel üle kordamist. Ehkki töötajad vajavad kohta, mida enda omaks teha, peab neil olema ka valikuid, kus ja kuidas tööd teha. Enamik kontoritöid ei ole päev läbi samasugused ja süvenenud individuaaltööks, kiireks ajurünnakuks või loominguliseks kirjatööks sobivad erinevad keskkonnad. Samuti võib just kerge keskkonnavahetus olla see, mis mõtte jälle liikuma lükkab.
- 5. Kujunda teadlikult koostöötamise kultuuri