Miljardäride vara kasvas eelmisel aastal 12% ehk igas päevas lisandus nende kaukasse 2,5 miljardit dollarit, samas kui need 3,8 miljardit inimest, kes moodustavad vaesema osa inimkonnast, pidid leppima tõsiasjaga, et nende vara vähenes aastaga 11%.

Raportist ilmneb, et vahe rikaste ning vaeste vahel rebeneb üha suuremaks, õõnestades võitlust vaesusega, kahjustades riikide majandusi ning toites avalikku viha ja rahuolematust kogu maailmas.Raport näitab, kuidas valitsused suurendavad ebavõrdsust ühelt poolt sellega, et avalikud teenusde, näiteks tervishoiuteenused ning haridus, on alarahastatud ning teiselt poolt sellega, et suurfirmad ning rikkus on alamaksustatud ning neidki makse ei suudeta koguda, tõdes Oxfam International.

Samuti selgub raportist, et kõige enam kannatavad kasvava majandusliku ebavõrdsuse all naised ja tüdrukud.

„Teie pangakonto suurus ei tohiks määra, kui kaua teie lapsed saavad koolis käia või kui kaua te elate, kuid paraku on see maailma paljude riikide igapäevane reaalsus. Samas kui korporatsioonid ning superrikkad naudivad madalaid makse, on miljonid tütarlapsed haridusest ilma jäetud ning emad surevad kesise arstiabi tõttu," lausus Oxfam Internationali peadirektor Winnie Byanyima.

Miljardäride arv on finantskriisist kahekordistunud

Raportist selgub, et miljardäride arv on alates finantskriisist peaaegu kahekordistunud ning eelmisel aastal lisandus uus miljardär iga kahe päeva tagant, kuid rikaste eraisikute ning ettevõtete maksukoormus on viimaste aastakümnete madalaim.

Oxfam International toob välja, et kui maailma rahvastiku rikkaim protsent inimesi maksaks oma varalt 0,5% rohkem makse, laekuks sellest rohkem raha kui oleks tarvis seni kooliharidusest ilma jäänud 262 miljoni lapse hariduseks ning tervishoiuteenuste pakkumiseks, millega suudetaks päästa 3,3 miljoni inimese elu.

2015. aastal tuli igast maailmas kogutud maksudollarist vaid neli senti rikkusega seotud maksudest nagu näiteks kinnisvaramaks. Seda tüüpi makse on rikastes riikidel langetad või need hoopis kaotatud ning arenevates riikides on neid väga vähe rakendatud.

Ka rikaste eraisikute ning ettevõtete maksumäärasid on järsult kärbitud. Nii langes maksimaalne eraisiku tulumaksumäär rikastes riikides 1970. aastate 62 protsendilt 2013. aastaks 38 protsendile. Vaeste riikide keskmine on vaid 28%.

Raport toob samuti välja et mõnes riigis, näiteks Brasiilias, maksab vaesem 10% elanikkonnast oma sissetulekutest maksudeks suurema osa kui rikkam 10% elanikkonnast.

Samal ajal on avalikud teenused kroonilises rahapuuduses või ostetakse neid sisse eraettevõtetelt, kes vaesematele elanikele teenust ei paku. Paljudes riikides on korralik haridus ning kvaliteetne tervishoiuteenus muutunud luksuseks, mida saavad endale lubada vaid rikkad.

Iga päev sureb maailmas 10 000 inimest, sest neil ei ole võimalik saada arstiabi.

Arenevates riikides sureb vaesest perekonnast pärit laps enne viie aastaseks saamist kaks korda tõenäolisemalt kui rikkast peret pärit laps.

Miljardärid on valdavalt mehed

Varamaksude langetamisest saavad peamiselt kasu mehed, kellele kuulub üle maailma 50% rohkem vara kui naistele ning kes kontrollivad 86% ettevõtetest. Winnie Byanyima tõdeb, et kui temalt küsitakse, milline üks miljardär välja näeb, siis ta vastab, et neil on olnud õnne. „Neil on olnud õnn sündida mehena: igast kümnest miljardärist üheksa on mehed. Neil on olnud õnn sündida rikkasse perekonda- kolmandik miljardäride varast on saadud pärimise teel. Neil on olnud õnn saada korralik haridus maailmas, kus 262 miljonit last ei saa koolis käia," tõdes Byanyima Maailma Majandusfoorumi veebis ilmunud arvamusloos.

Kuigi naiste töö on majanduste nurgakivi, ei saa nad sellest kasu. Maailmas teenivad mehed 23% rohkem kui naised.

Oxfam on arvestanud, et kui naiste tasuta tehtavaid kodutöid ning hooldusteenuseid pakuks üks ettevõte, oleks selle firma aastakäive 10 triljonit dollarit- ehk 43 korda suurem kui maailma suurimal ettevõttel Apple'il.

„Maailma inimesed on vihased ning frustreeritud. Valitsustel tuleb teha reaalsed muudatused ja tagada, et rikkad eraisikud ning ettevõtted annaksid oma õiglase osa maksudest ning investeeriksid selle raha tasuta tervishoidu ning haridusse, et kõik saaksid sellest osa. Valitsused saavad ehitada helgema tuleviku kõigile, mitte ainult priviligeeritutele," lisas Byanyima.