VEB Fondi kahjude hüvitamise eelnõu muudatuste üle otsustas õiguskomisjon teisipäeval. Selle käigus tekkis olukord, kus eelnõusse pakutud täiendused ei saanud komisjonilt heakskiitu.

Hääletusel tekkis patiseis 5:5, kuna reformierakondlase Urve Tiiduse asemel osales sel korral tema asendajana istungil erakonnakaaslane Valdo Randpere ning komisjoni sotsiaaldemokraadist liige Hardi Volmer jäi erapooletuks.

Saatis enda asemele VEB Fondi teema tulise vastase

Väidetavalt saatis Reformierakond Urve Tiiduse asemele õiguskomisjoni istungile Randpere seetõttu, et ta on väga tugevalt olnud VEB Fondi teema uuesti tõstatamise vastu, samal ajal, kui komisjoni liikmete seas on ka neid, kes on seda meelt, et Tiidus ise oleks muudatuste poolt hääletanud.

Tiidus ise ütles seepeale, et pole vaja näha tonti seal, kus seda ei ole. „Mõnikord on parem, kui erialalt juristid omavahel debatte peavad. Mittejuristina ei jõudnud nii lühikese ajaga süveneda sellesse muutunud eelnõusse, seepärast palusin juristist kolleegi,” lausus ta, viidates Randperele.

Õiguskomisjoni esimehe, keskerakondlase Jaanus Karilaiu sõnul ei osale Tiidus ka järgmise nädala õiguskomisjoni istungil, kus taas VEB Fondi teema taas päevakorras on. Seal osaleb tema asemel riigikaitse komisjoni liige Madis Milling.

Tiiduse endale kinnitusel oli seal ajaline kattumine ammu kavandatud metsaomanike üritusega. „Sündmustest ette rutata ja minu seisukohti oletustele rajada on võib-olla huvitav, aga mitte objektiivne. Parlamendi otsused langetatakse ikkagi suures saalis,” lausus reformierakondlasest õiguskomisjoni liige.

Karilaiu sõnul ei ole mingit saladust selles, et Reformierakond tegi omalt poolt komisjonis suurt kihutustööd, väites, et selle hüvitise väljamaksmine ei ole õige. „Et parlament ei tohiks nende arvates sellisel viisil seda sotsiaalset õiglust kaaluda,” märkis Karilaid. Tema sõnul neil muid argumente peale poliitilise emotsiooni ei olnud.

„See on fakt, et Eesti Panga president Ardo Hannson on vabandanud. See on fakt, et Eesti Panga võltsitud dokumentidega on raha välja kanditud – üle 32 miljoni dollari –, ja siis on ka erinevaid spekulatsioone olnud, et ta on jõudnud ka meie endise peaministri valimiskampaaniasse,” nentis Karilaid, meenutades VEB Fondi skandaali mõõtmeid.

Ta on seda meelt, et sellise poliitilise blokeeringuga Reformierakond ise pigem tekib küsimuse, milles probleem on. „Lõppkokkuvõttes ei pea ju kartma suure saali debatti. Otsustavad ikka pärast hääled, mitte see, kas keegi on puldis ja saab rääkida otsuse eelnõu taustast,” märkis Kailaid.

Eesmärk tagada sotsiaalset õiglust

Õiguskomisjoni esimehe selgituse kohaselt tahab õiguskomisjon VEB Fondi kahjude hüvitamise eelnõud enne teisele lugemisele minemist Jüri Raidla õiguslikust analüüsist lähtudes niiviisi täiendada, et see ei oleks enam vastuolus Eesti Panga seaduse ja riigieelarve strateegiaga.

„Jüri Raidla poolt tutvustatud parandusettepanek oleks need vastuolud ära võtnud ja oleks ka õiglasem,” märkis Karilaid. Eelnõu kohaselt hüvitaks Eesti riik kahjud kõigile ettevõtjatele, kes VEB Fondi tõttu kannatasid.

„Kui hakata seda ebaõiglust heastama, siis tuleks maksta mitte ainult sellele viiele ettevõtjale, kes on käinud läbi erinevad kohtuastmed, vaid kõigile. Ja mitte intressiga, vaid nominaalväärtuses,” märkis Karilaid. Ta on siiski veendunud, et VEB Fondi kahjude hüvitamise eelnõu läheb 12. veebruaril suures saalis teisele lugemisele parandatud kujul.

„Ma olen täna optimistlik. Ma arvan, et neil ei õnnestu seda vältida, et meil õnnestub neid Raidla parandavaid muudatusettepanekuid eelnõusse ikkagi järgmisel nädalal sisse viia,” lausus õiguskomisjoni esimees, viidates esmaspäeval toimuvale koalitsiooninõukogu koosolekule, kus ta loodab muudatustele siiski toetust saada.

„Kui ma räägin parlamendi liikmetega silmast silma, siis mulle tundub, et väga paljud saavad aru, et selle teema avamine oleks mõistlik. Ja kui ta avab mingi Pandora laeka, siis see ongi parlamendi otsus,” sõnas Karilaid.