Eleringi euroraha peaks päästma elektritarbija Venemaa elektrisüsteemist eraldamise hinnatõusust
„CEF-i otsus näitab sünkroniseerimise projekti kaalu Euroopa Liidu energiajulgeoleku jaoks ja esitatud rahastamistaotluse kvaliteeti,“ ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, märkides, et 75% on kõrgeim võimalik toetusmäär.
"Ma olen tõsiselt uhke, et Elering on viimase seitsme aasta jooksul suutnud kaasata Euroopa Liidult Eesti riigile suunatud toetuste väliselt koos partneritega ligi 560 miljonit eurot Eesti energia varustuskindluse ja –julgeoleku jaoks kriitilistesse projektidesse nagu EstLink 2, Eesti-Läti kolmas elektriühendus, Eesti-Soome gaasiühendus Balticconnector ja nüüd sünkroniseerimise esimese etapi investeering," lisas Veskimägi.
Sünkroniseerimise investeeringute esimesse etappi kuuluvad Eesti territooriumil tehtavad tööd Narva piirkonnast algavate ning Valga lähistelt Lätti suunduvate 330-kilovoldiste õhuliinide rekonstrueerimiseks ning pinge reguleerimisseadmete rajamiseks.
Eesti plaanib sünkroniseerimise projekti esimeses etapis investeerida ligi 188 miljonit eurot, millest CEF-i toetus katab äsjase otsusega 141 miljonit eurot. Ülejäänud 47 miljonit kuludest katab Elering ise ja see raha on Eleringil juba olemas riikidevaheliste ülekandevõimsuse oksjonitulude näol.
Elering peaks ilma desünkroniseerimiseta järgmisel kümnendil investeerima elektrivõrgu rekonstrueerimisse vähemalt 222 miljonit eurot.
„Otsuse valguses võib üsna kindlalt öelda, et sünkroniseerimise projekt vähendab Eesti elektritarbijate võrgutasu, võrreldes olukorraga, kui jätkaksime tööd Venemaa elektrisüsteemi osana ja peaksime kõik investeeringud tegema ülekandetariifist,“ selgitas Veskimägi.
Balti riikide eesmärk on sünkroniseerida end Mandri-Euroopa sagedusalaga 2025. aasta lõpuks.
