Võitlus võltsravimite vastu - ravimite ehtsuse tagamiseks lisatakse neile turvakoodid, mida apteeker müües kontrollib

Eestis võetakse 10 päeva pärast ametlikult kasutusse ravimite ehtsuse kontrolli süsteem, mille testimine äsja edukalt lõppes, kinnitas Eesti Ravimite Ehtsuse Sihtasutus (REKS).

Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud direktiiv, mis kohustab riike tagama ravimite ehtsuse kontrollimise, jõustub 10 päeva pärast, nii Eestis kui teistes Euroopa Liidu riikides. Alates oktoobrist on toimunud ravimite ehtsuse kontrollimiseks vajaliku IT-süsteemi ehk REKS andmekogu testimine.

„Täna oleme testimisest sujuvalt üle läinud selle tavakasutamisse – süsteem toimib juba täna nõnda nagu see Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides 9. veebruarist ametlikult toimima hakkab,“ kinnitas andmekogu toimimise eest vastutava Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutuse juht Raul Mill.

Direktiivi alusel liituvad uue süsteemiga kõik Eestis tegutsevad jaeapteegid, haiglaapteekid ja hulgimüüjad, kes on valmis ravimipakendeid kontrollima. „Uue süsteemi puhul kontrollib ravimi ehtsust apteeker ravimit müües,“ selgitas Mill. Ehtsuse tagamiseks on pakenditele lisatud 2D märgis ja unikaalne identifitseerimiskood. Ravimit müües kontrollib apteeker, kas süsteemis olev informatsioon vastab pakendil olevale turvakoodile.

„Tegemist on sarnaselt Eesti ID-kaardi kahetasemelise turvaelemendiga, mis muudab pakendil oleva koodi võltsimise mõttetuks. Selleks, et pakendi koodi oleks võimalik võltsida, tuleks muuta süsteemis selle kohta käiv informatsioon, mille lisab süsteemi tootja,“ täiendas Mill. Pakenditele on lisatud ka rikkumisvastased seaded (nt kleebised), mis tagavad, et pakendeid ei ole eelnevalt avatud.

Võltsravimite ehtsuse kontrolli süsteemi testisid Eestis valitud Benu Apteek Eesti OÜ ja Terve Pere Apteek OÜ apteegid, Magnum Logistics OÜ hulgimüügiladu ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA haiglaapteek.

„Pilootperioodi järel oli arendajal vaja tegeleda parema jõudluse tagamisega, et süsteem vastaks ravimite pakendite ehtsuse kontrollimisele kiiremini. Eile, 28. jaanuaril paigaldati süsteemile viimane tarkvarauuendus, mis peaks tagama ka senisest parema süsteemi jõudluse. REKS andmekogu süsteem on tänaseks valmis, kuid selle edukas toimimine ja kasutajasõbralikkus sõltub eelkõige kõigi osapoolte IT-süsteemide võimalustest," selgitas Mill.

Eestis kasutatava IT-süsteemi rajas saksa ettevõtte Arvato, üks kahest partnerist, kes on loonud lisaks Eestile veel 15 riigis kasutatava lahenduse.

Süsteemi rakendamise puhul on Milli puhul kõige olulisem kindlustunne, et inimesteni jõuavad kvaliteetsed ravimid. „Eestis ei ole senini registreeritud võltsravimite juhtumeid, samas ei ole senini olnud võimalusi ravimite kontrollimiseks. Hinnanguliselt kasvab võltsravimite osakaal aasta-aastalt 10%.

WHO andmetel sureb igal aastal võltsravimite tõttu maailmas ligikaudu miljon inimest ja iga 10’nes madala või keskmise sissetulekuga riigis müüdav ravimipakend on kas võltsitud või selles sisalduv toimeaine on ebakvaliteetne. „Tegemist on tõsise probleemiga, mistõttu leidsid ravimitootjad ja Euroopa Liit, et selline süsteem on vajalik üleeuroopalisena,“lisas Mill.

Lisaks Euroopa Liidu riikidele on võltsravimite ehtsuse kontrolli süsteemiga liitunud ka Norra ja Šveits. Sarnaseid võltsravimite levikut takistavaid süsteeme ehitatakse üles ka USA-s, Ladina-Ameerikas ja Venemaal. Üleeuroopalise süsteemi ülesehitamist finantseerivad ravimitootjad, ka Eestis finantseerib vajalikku andmekogu täies ulatuses erasektor.