Krupi sõnul on ettevõtte vara peamiselt võlanõuded, mis on seotud omanikega seotud Rootsi pankrotis firmaga. Lisaks on varana märgitud mõned laekumata arved. „Nii et tegelikult võib seis olla veel halvem,“ tõdes ta.

Krupp märkis, et ta on olnud ajutine pankrotihaldur vaid päeva ning tal ei ole settevõtte olukorrast veel täpset ülevaadet, kuid praegu tundub talle dokumente uurides, et vahepeal võlausaldajatele tehtud pakkumine, et võlgadest tasutakse 25%, oli praeguse seisuga võrreldes päris hea.

Samas möönis Krupp, et praeguste andmetele põhjal tundub talle ka veerandi võlasumma tasumine ebareaalne. „Praeguste andmete alusel ma ei näe, et oleks võimalik maksta ka seda veerandit,“ lausus Krupp.

Krupp tõdes, et sellist olukorda on endistel koostööpartneritel ja praegustel võlausaldajatel praktiliselt võimatu ette näha ja vältida. „ Kui läks hästi siis läks kõikidel hästi, ja kui halvasti, siis ka kõikidel,“ lausus ta.

Kuigi Krupp on olnud ajutine pankrotihaldur alles päeva, on võlausaldajad temaga aktiivselt ühendust võtnud.

Suurimad võlasummad on seotud Krupi sõnul omanikega ning ulatuvad 600 000 euroni. Tavavõlausaldajate suurimad nõuded on 50 000-60 000 euro kanti. Krupp tõdes, et kuna ettevõtted on väga erinevad, siis on ka võlasummade mõju ettevõtetele erinev. „On suur vahe, kas oled suur hulgifirma või väikeettevõtja. Kelle jaoks 2000-3000 eurot on väike raha ja kellele väga suur,“ lausus ta.

Harju maakohus arutab Weekend Festival Balticu pankrotiasja 19.veebruaril.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena