Ütle: „ei"

„Ole enda informatsiooni sisestamisel erinevatesse keskkondadesse ettevaatlik ja sisesta vähem," soovitas tarbimisajakirja Consumer report'si privaatsuse ja tehnoloogiajuht Justin Brookman. Mida vähem infot me endast maha jätame, seda väiksem on tõenäosus, et see sattub valedesse kätesse. Tegelikult pole tarbijana kohustust igal pool internetis või veebipoodides enda isiklikke andmeid jagada.

Ära kasuta ema nime

Paljudes kohtades on kontrollküsimused parooli taastamiseks, näiteks ema neiupõlvenimi, sünnilinn, algkooli nimi või muud sellist. Peame arvestama, et järjest rohkem infot meie kohta on internetist või sotsiaalmeediast leitav, mistõttu võivad pahatahtlikud inimesed lihtsalt kasutada otsingut, et sellistele küsimustele vastused leida. Küsimuste vastused võib ka ise välja mõelda, sest siis pole seda võimalik ära arvata. Küll aga peaks väljamõeldud vastus olema selline, mis ei lähe meelest ära.

Ole unikaalne

Teada on, et parooliks tuleks kasutada tugevat parooli, mis sisaldab erinevaid märke, numbreid. Kriitiline on aga kasutada erinevatel interneti lehekülgedel erinevaid paroole. Me ei tahaks ju iial, et pahalased saaksid teada sinu internetipanga või e-maili parooli, sest kasutasid sama parooli leheküljel, kus müüakse nunnusid sokke.

Kirjuta üles

Täiuslikus maailmas jätaksime me enda täiuslikud 11-kohalised tähtede ja numbritega paroolid kõik meelde, kuid suure tõenäosusega, ei pruugi kõik meeles püsida. „Kui sul pole uudishimulikke kaaslasi, kes sinuga koos elavad, võiks paroolid lihtsalt üles kirjutada ja panna turvalisse kohta, kust keegi neid ei leia," soovitab Brookman.

Lisaks on olemas ka spetsiaalseid paroolide haldamise ja meeleshoidmise rakendusi, mis hoiavad paroole kindlalt ja krüpteeritult. Näiteks PasswoerBox, Dashlane Password Manager ja Keeper, mis kasutavad paroolide kaitsmiseks AES-256 krüpteerimistehnoloogiat.