FOTOD | Euroopa Parlamendi liige: kõiki Danske rahapesuga seotud töötajaid ja juhte - nii Eestis kui Taanis - tuleks ränkade finantskuritegude eest karistada
Rahandusminister Toomas Tõniste, rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross, TAX3 erikomitee esimees Petr Ježek ning kaasraportöörid Dariusz Rosati ja Jeppe Kofod andsid ülevaate Euroopa Parlamendi finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise erikomitee visiidi tulemustest Eestis.
Nad tõdesid, et Danske Banki Eesti filiaali rahapesu juhtum on tõenäoliselt maailma ajaloo suurim rahapesujuhtum, kus Venemaa ja teiste endiste SRÜ maade kahtlane raha liikus Euroopa Liitu, kus seda võidi kasutada Venemaa valeinformatsioonioperatsioonide ja valimistesse sekkumise rahastamiseks. Tegemist on lisaks finantskuritegudele ka Euroopa Liidu julgeolekuriskiga.
Taanlasest raportöör Jeppe Kofod ütles intervjuus Ärilehele, et Danske Banki juhtum on musternäide mis võib juhtuda kui eri maade finantsinspektsioonid ei tee sisulist koostööd.
Mis on Eesti visiidil tähtsamad leiud?
Minu jaoks, kes ma tean Danske Banki küllalt hästi, on suurim avastus, et siinsed Eesti asutused nagu finantsinspektsioon, rahapesu andmebüroo, valitsus ja ministrid võtavad seda teemat väga tõsiselt.
Mind paneb hämmastama diskussioon, kes pidi mille eest vastutama. Taani ja Eesti finantsinspektsiooni käitumine on häbiväärne mittekoostöö näide. Taanlasena on mul natuke häbi selle pärast, kuidas Taani finantsinspektsioon püüab öelda, et nemad ei ole järelevalve osas midagi valesti teinud. Peame teadma, et Danske Banki tegevusluba on pärit Taanist ja seetõttu oli ka Taani filiaal osa Taani Danske Bankist. Taani finantsinspektsioonil oli ilmselge kohustus tagada, te kogu pank toimiks ja vastutada rahapesuvastase võitluse eest kogu grupis. Ka Eestis.
Mingil põhjusel, mida me veel ei tea, teenis Danske Bank imepisikese Eesti filiaali osa riskantsete klientide teenindamisest tohutut kasumit. Kuidas ei hakanud ohutuled plinkima, kuna finantskuritegude risk oli väga suur? Pank seda tegevust ei peatanud. Taani finantsinspektsioon oleks pidanud Danske Bankile ütlema, see asi on väga kahtlane, lõpetame selle ära.
Kas Danske Banki juhtum on musternäide selle kohta, kuidas EL-i eri maade finantsinspektsioonide koostöö ei toimi?
Muidugi. See demonstreerib praktilises vormis väga selgelt kui tohutud võivad olla tagajärjed ebatäpsel ja läbikukkunud EL rahapesuvastase võitluse alasel raamistikul. 200 miljardit eurot on meeletult suur raha, mis ühest pangafiliaalist 2007. aastast 2015. aastana läbi käis. Kes seda teab, palju teiste filiaalide kaudu kahtlast raha liikuda võis. EL riikide ametiasutused ei tee koostööd, kuna EL pole harmoniseeritud ja standardiseeritud reegleid, samuti keskset rahapesuvastast võitlust ega sellist üksust. EL direktiiv tuleb muuta regulatsiooniks, mis muudaks riikide rahapesubüroode tegevuse standardiseerituks kui ELis. Hetkel meil seda pole.
Kas te soovitate, et EL peaks olema ühtne rahapesukahtluste andmebaas, kus kõik riigid saaksid hetkega otsida, kas mujal jooksevad samad nimed ja summad läbi?
Ma olen väga Euroopa Liidu rahapesu andmebüroo poolt, kes seoks kõigi EL riikide rahapesu andmebürood. Muidugi peaks olema andmevahetus, kuna järgmisena võib sama asi välja ujuda Küprosel, Iirimaal või Taanis. Samuti peab olema kollektiivne rahapesu riskianalüüs.
Kui teiste riikide andmeid pole, ei ole suurt midagi analüüsida...
Täpselt nii. Ka finantsinspektsioonide töö tuleks rohkem seostada rahapesu andmebüroode tööga, kuna sealt saadud informatsioon võib öelda mõndagi rahapesu riskide kohta. Kui näiteks mõni väike pangafiliaal on ülikasumik teenindades Venemaa ja endise SRÜ maade kliente, kes on valmis maksma väga suuri pangatasusid, siis pangabilansist seda ei näe, aga panga ärimudel võib öelda palju võimalike finantskuritegude riskide kohta.
Kas Howard Wilkinson oli tegelikult Danske Banki asjas vilepuhuja või taotles ta sellist staatust enda pangas tegevuse väljatulekust tingitud probleemide vastu kaitseks?
Ma ei taha tema motiivide üle spekuleerida. Ma olin päris šokeeritud, et miks Taani finantsinspektsioon ei võtnud temaga ühendust kuigi neil oli tema kogutud informatsioon käes. Tal oli käes otseinformatsioon. Minu arvates avaldas ta parlamendi avalikul istungil väga ausa ülestunnistuse, kus selgitas kuidas asjad käisid, kuidas suhtuti probleemidesse. Ta tahtis, et panga juhtkond Kopenhaagenis asjaga tegeleks. Ta lahkus osalt panga juhtkonna tegevusetuse tõttu. Minu asi pole tema rolli üle otsustada. Ma loodan, et kõik kes olid Danske Banki juhtumisega seotud, olgu need pangajuhid Kopenhaagenis, Eesti filiaali juhid või pangatöötajad, siis neid tuleks ränkade finantskuritegude eest vastavalt ka karistada.
