Haiguste hooaeg täies hoos: grippi haigestumine kasvas märkimisväärselt
Grippi haigestumine jõudis aasta viiendal nädalal märkimisväärse tõusuni – perioodil 28.01- 03.02.2019 kasvas haigestunute arv 60 protsendi võrra.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 487,0. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Tallinnas, Ida-Virumaal, Järvamaa, Läänemaal, Raplamaal, Tartumaal ja Viljandimaal.
Gripiviirus levib kõigi vanusrühmades. Kahekordselt kasvas haigestumus enam kui 65-aastaste seas, kuni 5-aastaste laste vanuserühma haigestunute juurdekasvu osakaal moodustas 58 protsenti.
Enim haigestuvadki jätkuvalt kuni 5-aastased lapsed - kõikidest laboratoorselt kinnitatud gripiproovidest 52% moodustasid kuni 19-aastased lapsed.
Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on moodustab muude viiruste seas üle 80%. Laboratoorselt kinnitati 539 A-gripiviirust ja 14 B- gripiviirust. Täpsemalt määratleti 7 A-gripiviirust, nendest neli olid A gripiviiruse alatüübid A(H1N1pdm 2009) ja 3(H3).
Hetkel ringlevad Eestis üheaegselt kolm gripi viiruse tüüpi: A gripiviirus alatüüp A(H1N1pdm 2009), B gripi viirus ja A gripiviirus alatüüp H3N2. Domineerib A-gripiviirus A(H1N1pdm2009), moodustades 61,5 protsenti kõikidest gripiviirustest.
Tõsised tagajärjed
E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 66 gripiviirusega patsienti.
Kokku hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud 689 patsienti, neist üle 60 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu vajas eelmisel nädalal arstiabi 6424 inimest, juurdekasv eelnenud nädalaga oli 41 protsenti.
