Soome kodanikupalga oodatud raport: kas edulugu või läbikukkumine?

Soomes tutvustati täna põhisissetuleku ehk kodanikupalga eksperimendi esimesi tulemusi, mis on positiivsed, mis puudutab inimeste heaolu ning tervist, kuid probleemiks süsteemi laialdasel kasutuselevõtul on selle kulukus. Lõplike järelduste tegemiseks, kuidas mõjutab kodanikupalk kogu ühiskonda ning tööturgu, tuleb oodata 2020. lõppraportit.

Soome peaministri Juha Sipilä valitsus rakendas põhisissetuleku eksperimendi, milles 175 00 töötu seast valiti pilootprojekti 2000 inimest, kes 2017. aasta algusest said kahe aasta jooksul maksuvabalt kätte 560 eurot. Vanuseliselt on need inimesed vahemikus 25 – 58 aastat, naisi oli neist 48%. Pilootprojekti saamise tingimus oli, et inimene on töötu ja abiraha saaja.

Soome otsustas eelmisel kevadel,et eksperimenti ei jätkata. Eestis on valdavaks kujunenud arvamus, et Soome kodanikupalga eksperiment kukkus läbi ning sellega naeruvääristatakse kodanikupalga ideed. Tegelikult seda niimoodi hinnata ei saa. Eksperimendi läbiviijad peavad seda väga oluliseks ning kinnitasid täna veelkord, et juba ainuüksi asjaolu, et see õnnestus läbi viia ning maksed töötasid, lubab eksperimendi õnnestunuks lugeda.
Samuti räägitakse ebavõrdsuse suurenemise kontekstis baassissetuleku rakendamise vajalikkusest üha rohkem.

Täna avaldatud esialgsed tulemused puudutavad vaid 2017. aastat. Nende tulemuste põhjal võib öelda, et tööturule mõju on väike, kuid väga positiivne tulemus puudutab inimese tervist ning heaolutunnet.
Uuringu juht, Turu ülikooli professor Olli Kangas lausus, et selles osas kinnitab uuring USA ning Kanada varasemaid uuringuid, kus kodanikupalga mõju tööturule jõudmisel oli marginaalne, kuid mõju inimeste tervisele ning heaolu- ning kindlustundele väga suur.
Oluline on ka see, et uuringu käigus saab võrrelda 2000 eksperimendis osaleja ning 5000 kontrollgrupi liikme andmeid. Seda nii enne eksperimendi algust, eksperimendi käigus ning pärast eksperimendi lõppu.

Soome sotsiaalkindlustusameti Kela vanemanalüütik Minna Ylikannö tõi välja, et kodanikupalga saajatel oli vähem probleeme tervisega ning neil oli madalam stressitase. Nad muretsesid vähem oma toimetuleku ja tuleviku pärast, uskusid, et saavad ühiskonna arengus rohkem kaasa rääkida. Huvitav asjaolu on ka, et kontrollgrupiga võrreldes usaldasid nad poliitikuid rohkem.

Kodanikupalga saajate toimetulekuhinnangud olid kõrgemad kui kontrollgrupil isegi siis, kui nende sissetulekute tase oli sama suur.

„Inimestele annab kindlustunde, kui neile laekub igas kuus kindel summa ning nad ei pea selle pärast muretsema,“ lausus Ylikannö.
Samuti on pilootprojekti kuulujatel oluliselt kõrgem hinnang sellele, kas nad suudavad töötuks jäädes 12 kuu jooksul uuesti tööd leida. Kodanikupalga saajatest uskus 56,1% , et suudavad töötuks jäädes aasta jooksul töö leida. Kontrollgrupis oli neid 44,5%. „See on aga üks võtmetähtsusega küsimus,“ lausus Ylikannö.

Soome majandusuuringute tööturuinstituudi teadusjuht Olli Kanninen lausus, et kodanikupalgal on positiivne mõju inimväärikusele. Loomulikult on probleem, et selle süsteemi laialdane kasutuselevõtt on väga kulukas. Ja selleks on tarvis raha.