Sellises viltuses olukorras tulebki appi Uretek, mis tegeleb majade tõstmisega. Paljud nii vanad kui ka uued ehitised, majad, sillad ja teed kipuvad vajuma.

Tõhus viis, kuidas ehitist suuremate kahjustuste eest kaitsta, on see stabiliseerida ja endisesse seisundisse tagasi tõsta. Uretek kasutab selleks keskkonnasõbralikke geopolümeervaikusid, mis sobivad väga erinevasse pinnasesse.

Kuidas aga aru saada, et sinu eramu vajab tõstmist?

Esimesi märke näevad elanikud ilmselt ise, nagu artikli alguses kirjeldatud juhtum kassiga. “Levinud põrandate vajumise põhjus on see, et ehitaja ei tihenda põrandaid korralikult ära. Kui põranda all kasutatakse ehitamisel märga liiva, siis kütteperioodil kuivab liiv ära, selle ruumala väheneb ja maja vajub ära,” selgitab Reiner-Latõšev.

Samamoodi võib tema sõnul põhjustada põrandate vajumist lihtne toruleke. Kui torustikust lekib vett, siis viib see peenosiseid ära ja see aitab jälle vajumisele kaasa.

Laiemad põhjused, miks eramud vajuma kipuvad, tekivad juba maja ehitamise ajal. Kui ehituskohas ei ole tehtud korralikke geoloogilisi uuringuid, siis võib juhtuda, et maja ehitatakse nõrgale alusele.

See võib ilmneda ka näiteks siis, kui vajub lausa maja vundament. Sellele võib kaasa aidata isegi puudulik drenaaž. “Meil oli üks selline juhtum, kus majal sisuliselt ei olnudki drenaaži. Nii valguski vihmavesi vundamendi alla ja viis peenosise ära.”

Miks on vajumine eramajale kahjulik?

Kui maja vajub, võib sellest rõõmu tunda ainult palliga mängiv kass. Elanike ja majaomaniku jaoks on see ohumärk. Kui sellele reageerimata jätta, võivad kahjud olla suured.

“Kui põrandad ära vajuvad, siis võivad sellel olla alguses kergemad ja pärast tõsisemad tagajärjed. Põrandaküttega majas vajuvad küttetorud põrandapinnast lihtsalt kaugemale ja soojendamiseks kulub nii rohkem energiat. Üks klient näitas otse: kui enne oli põrandakütte regulaator 1/4 peal, siis pärast vajumist pidi ta maja soojaks saamiseks kütte täisvõimsusele panema,” räägib Reiner-Latõšev.

Ent kui vajumine ületab juba nelja sentimeetrit, võib see põrandakütte torustiku ka lihtsalt puruks teha, hoiatab ta. “Vesikütte puhul on tulemuseks väike purskkaev.”

Kui mõni näeb lihtsama vastupanuna seda, et ära vajunud põrandapind jälle betooniga üle valada, siis ei pruugi see tark tegu olla. Esiteks ei saa hoonet betooni kuivamise ajal kasutada. Teiseks kujutab värske betoon jälle uut raskust pehmel pinnasel ja vajumine võib jätkuda.

Ureteki lahendus, millega justkui süstitakse pinnasesse geopolümeervaike, paneb vajumise lõplikult seisma ja taastab endise olukorra. “Mitmesajast objektist, kus me oleme töötanud, oleme pidanud ainult paarile tagasi minema,” loetleb Reiner-Latõšev ühe käe sõrmedel. Nendel puhkudel oli maja ehitatud tõesti väga pehmele pinnasele.

Pererahvale on Ureteki abi mugav vastu võtta, sest tõstmistööde ajaks ei pea majast välja kolima.
Standardtingimustes annab URETEK tehtud töödele 2-aastase garantii ning pinnasesse süstitava materjali enda garantii on 10 aastat. Samas näitab kogemus, et 40 aasta eest stabiliseeritud objektid püsivad kindlalt tänaseni. „Laborikatsena on korraldatud ka nn kiirendatud kunstlik vanandamise eksperiment, kus ilmnes, et materjal peab vastu vähemalt 150 aastat,“ lubab Reiner-Latõšev.

Kui tunned, et eelnev kõnetas Sind ja probleem on tuttav, siis küsi tasuta konsultatsiooni oma hoone seisundi hindamise kohta siin.

Jaga
Kommentaarid