TULETAME MEELDE | Mis väited peavad VEB Fondi ja selle kahjude hüvitamise arutelus paika ja mis ei pea?
Riigikontroll avaldas 2014. aastal mahuka aruande VEB Fondi auditi kohta, millele tuginedes on võimalik meenutada, mis järeldusi siis tehti, mida juhtumi uurimisel tuvastati ja hinnata, kuivõrd paika peavad nüüd uuesti üles kerkinud teemas erinevate osapoolte väited.
Riigikontroll hindas oma 11. juunil 2014. aastal avalikustatud mahukas auditiaruandes, kas riigikogu 20. jaanuari 1993. aasta otsust „NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod“ täideti ettenähtud viisil ja kas otsus põhines korrektsel infol.
Samuti selgitas riigikontroll välja, kas avalikkusele on esitatud kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis puudutavad Eesti Pangas 1995. aastal valeandmetega koostatud kirja, mis aitas mõni aasta hiljem saada Vene äriühingul TSL International VEB Pangast 32,3 miljoni USD väärtuses Vene Föderatsiooni võlakirju (ja raha).
Riigikontroll tugines hinnangute andmisel Eesti Panga ja SEB Panga arhiivis ning riigiasutustes säilinud materjalidele. Riigikontrolli esindaja osales Riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni korraldatud intervjuudel asjassepuutuvate isikutega.
Alljärgnevalt on toodud riigikontrolli auditiaruande peamised järeldused küsimus-vastus vormis.
1. Kas Venemaa Välismajanduspank (Vnešekonombank, edaspidi VEB Pank) külmutas hulga Eesti ettevõtete ja eraisikute kontosid?
Ei, VEB Pank külmutas Balti Ühispanga (edaspidi UBB) kaks korrespondentkontot ja Eesti Panga Välisoperatsioonide Valitsuse (edaspidi VOV, 1992. aasta kevadest moodustati selle baasil Eesti Pangale kuuluv riiklik kommertspank Põhja-Eesti Aktsiapank, edaspidi PEAP) kaks korrespondentkontot.
UBB ja PEAP-i klientidel ei olnud VEB Pangas kontot, mis seostaks UBB ja PEAP-i külmutatud raha konkreetsete hoiustajatega. UBB ja VOV-i (PEAP-i) hoiustajatel ehk siis ettevõtetel ja eraisikutel olid arveldusarved siinses UBB ja VOV-i pangas, mitte VEB Pangas.
Nii VOV-i kui ka UBB hoiustajad olid vaid VOV-i ja UBB kliendid, mitte VEB Panga kliendid. VEB Pank ei külmutanud UBB ja VOV-i hoiustajate arvelduskontosid. Eesti ettevõtete ja eraisikute suhe oli siinsete pankadega.
Hiljem otsused selle kohta, kes hoiustajatest sai oma raha kätte ja kelle olemuslik nõue Eesti pankade (mitte Venemaa Välismajanduspanga vastu) tõsteti nn VEB-fondi registrisse, tehti Eestis, mitte Moskvas.
2. Kas VEB Pank külmutas 1. jaanuaril 1992. aastal korraga 890,5 miljoni krooni väärtuses kahe Eesti kommertspanga valuutahoiused?
Ei, 1. jaanuari 1992. aasta seisuga, kui VEB Pank Balti Ühispanga (edaspidi UBB) ja Eesti Panga Välisoperatsioonide Valitsuse (edaspidi VOV) raha külmutas, oli kahe panga kontodel VEB Pangas kokku 176,5 miljoni Eesti krooni (20. juuni 1992. aasta rahareformi kursiga, sest 1. jaanuaril 1992 ei olnud veel Eesti krooni) väärtuses valuutasid.
Enamus ehk ca 80% VEB Pangas külmutatud rahast kogunes Eesti pankade kontodele pärast külmutamist 1992. aastal. 890,5 miljonit krooni (täpsemalt küll 890,6 miljonit krooni, kuid ühtluse huvides on aruandes kasutatud edaspidi läbivalt summat 890,5 miljonit krooni, mis on kirjas riigikogu 20. jaanuari 1993. aasta otsuse seletuskirjas) oli UBB-l ja VOV-i järglasel Põhja-Eesti Aktsiapangal (edaspidi PEAP) VEB Pangas blokeeritud 17. novembri 1992. aasta seisuga.
Riigikogu otsuse vastuvõtmise päeval oli Eesti pankadel VEB Pangas blokeeritud 845 miljonit krooni (külmutatud üldsumma vähenes PEAP-i kontole laekunud 3 634 000 USD tagasikande tõttu VEB Panga käsul 27. novembril 1992).
3. Kas Eesti pankade kontodelt tehti pärast külmutamist VEB Pangas ülekandeid?
Jah, kahe Eesti panga kontodele VEB Pangas laekus pärast külmutamist 1992. aasta jooksul vähemalt 59,9 miljonit Ameerika Ühendriikide dollarit (edaspidi USD) ja välja maksti 14,3 miljonit USD-d (toodud on USD-de laekumised ja väljamaksed, kuna need moodustasid pankade valuutahoiustest enamiku).
Riigikontrollile pole teada, millistel tingimustel VEB Pank blokeeritud kontodelt väljamakseid võimaldas. Laekumisi UBB ja VOV-i (PEAP-i) VEB Pangas asunud kontodele VEB Pank üldjuhul ei piiranud.
3. Kas VEB Pank külmutas UBB ja VOV-i (PEAP-i) hoiustajate arvelduskontod?
Ei, VEB Pank ei külmutanud UBB ja VOV-i (PEAP-i) hoiustajate arvelduskontosid. VEB Pank külmutas UBB kaks korrespondentkontot ja VOV-i (PEAP-i) kaks korrespondentkontot. UBB ja VOV-i (PEAP-i) hoiustajatel olid arveldusarved UBB ja VOV-i pangas, mitte VEB Pangas.
4. Kas VEB Fondi loomine oli ainus võimalus, mida VEB Pangas külmutatud raha probleemi lahendamiseks kaaluti?
Ei, VEB Fondi loomise kava oli üks kuuest võimalusest, mida Eesti Pank probleemi lahendamiseks kaalus. Riigikogule otsustati kinnitamiseks esitada VEB Fondi loomise idee, mida toetas ka Vabariigi Valitsus. VEB Fondi loomine oli ainus tegevusplaan, mida riigikogu arutas, muid alternatiive parlamendis ei esitletud ega kaalutud.
5. Kas VEB Fondi loomisel koheldi Eesti pankade hoiustajaid võrdselt?
Ei koheldud. Mitmed pankade kliendid, kelle ülekanded tehti UBB ja VOV-i (PEAP-i) kontodel VEB Panga kaudu, said pärast külmutamist 1992. aastal oma raha UBB-st või VOV-ist (PEAP-ist) välja võtta või välja kanda. Teine osa klientidest, kelle raha VEB Panga kaudu liikus, jäi oma rahast ilma, kuna nende nõuded kanti VEB Fondi.
6. Kas VEB Fondi loomise sisuline eesmärk oli vabastada VEB Pangas külmutatud raha?
Ei, VEB Fondi loomise esmane eesmärk oli taastada UBB ja PEAP-i maksevõime, et vältida Eesti pangandussektori ja krooni usaldusväärsuse langust. Selleks jagati Riigikogu otsuse seletuskirjas külmutatud 890,5 miljonit krooni kahte ossa: 533,5 miljonit pankade hoiustajate raha ja 357 miljonit pankade nn enda raha.
UBB-le ja PEAP-ile hüvitas riik külmutatud summad rahas ning riigi võlakirjades. Hoiustajatele riik külmutatud raha kinni ei maksnud, see kanti VEB Fondi ehk võeti hoiustajatelt võimalus oma raha UBB-lt või PEAP-ilt nõuda. Nii saavutati peamine eesmärk, taastada pankade likviidsus ja stabiliseerida Eesti pangandus.
VEB Fondi loomise kasuks otsustati seetõttu, et äsja iseseisvuse taastanud riigil oli väga vähe raha ja VEB Fondi skeem oli kaalutud võimalustest kõige odavam viis pangad päästa.
7. Kas riigikogu seletuskirja jaotus, et VEB Pangas külmutati 533,5 miljonit krooni pankade hoiustajate raha ja 357 miljonit krooni pankade enda raha, on korrektne?
Pole selge, kuidas jõuti riigikogu otsuse seletuskirjas jaotuseni, et VEB Pangas külmutati 533,5 miljonit krooni hoiustajate raha ja 357 miljonit UBB ning PEAP-i enda raha. Ehkki riigikogu otsus nägi ette, et esmalt tuleb välja selgitada, kui palju VEB Pank blokeeris UBB ja PEAP-i klientide hoiuseid, ning seejärel, kui palju pankade enda raha, oli see jaotus juba otsuse seletuskirjas toodud.
Säilinud materjalide seas on dokumente, mis annavad erinevaid hinnanguid selles kohta, kui palju raha olid UBB ja PEAP pärast kontode külmutamist VEB Panga kaudu arveldanud hoiustajatele välja maksnud. Riigikogu otsuse seletuskirjas toodud infoga langevad kokku üksikud allikad.
Valdava osa dokumentide kohaselt maksid pangad oma hoiustajatele välja rohkem raha, kui riigikogu otsuse seletuskirjas on toodud.
8. Kes ja mille alusel valis VEB Fondi kantud nõuded?
Säilinud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kes ja milliste põhimõtete alusel valis isikud, kelle nõuded kanti VEB Fondi. Seda väitsid end mitte mäletavat ka intervjueeritud asjaomased isikud.
Ehkki riigikogu otsuse kohaselt pidi VEB Fondi haldajaks nimetatud Eesti Pank välja selgitama UBB ja VOV-i (PEAP-i) hoiustajad, kelle raha on seotud VEB Pangas külmutatud kontodega, ei ole tõendeid, et Eesti Pank oleks määranud kindlaks, millistest andmetest ja kriteeriumidest lähtuvalt valitakse need UBB ja PEAP-i hoiustajad, kelle raha kantakse nõudena VEB Fondi.
9. Millal loodi ametlik VEB-register ja kes registrit pidas?
Säilinud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, millal, kes ja milliste põhimõtete alusel VEB-registri lõi. Seda väitsid end mitte mäletavat ka intervjueeritud asjaomased isikud.
Eesti Panga kui VEB Fondi haldaja ülesanne oli tagada, et nõuete omanikele väljastatud VEB Fondi sertifikaatide üle arvestuse pidamiseks luuakse korrektne register. Esimene teadaolev ametlik register on koostatud 31. mai 1995. aasta seisuga. Selle väljastas Eesti Pank seoses VEB Fondi sertifikaadiomanike esitatud hagi ja kohtumenetlusega.
10. Kas VEB-registrisse kanti nii palju pankade hoiustajate nõudeid, nagu oli toodud riigikogu otsuse seletuskirjas?
Ei, riigikontrolli analüüs näitas, et VEB-registrisse kanti UBB ja PEAP-i hoiustajate nõudeid 26 miljoni krooni väärtuses rohkem, kui riigikogu oma otsusega oli ette näinud.
11. Kas VEB Fondi raamatupidamist peeti korrektselt?
Ei, VEB Fondi raamatupidamist ei peetud korrektselt. VEB Fondi bilanss pandi matemaatiliselt klappima VEB Panga saldoteatisega.
Kuna ligikaudu 40% nõudeist kanti VEB Fondi Eesti kroonides, ehkki VEB Pangas Eesti kroone ei külmutatud, siis ei ühtinud valuutakursside kõikumise tõttu VEB Fondi nõuete summa ega VEB Pangas külmutatud raha jääk. Seda vahet ei näidatud raamatupidamises kasu või kahjuna ja vahe võrra suurendati või vähendati bilansis matemaatiliselt rida „Klientide arvetel külmutatud“.
12. Kas VEB Fondi sertifikaatidega tehti ebaselgeid tehinguid?
Jah, osa tehingute puhul pole teada, millistel asjaoludel nõuded VEB-registrisse kanti või sealt eemaldati. Riigikontroll leidis, et registri mahtu vähendati teadmata asjaoludel 9,8 miljoni ja suurendati 9,4 miljoni krooni ulatuses. 92% teadmata asjaoludel toimunud tehinguist tegi registripidaja Põhja-Eesti Pank (PEP).
Näiteks müüs PEP äriühinguga TSL International seotud ettevõttele ühe miljoni USD väärtuses sertifikaate, mida tal reaalselt ei olnud. Toimunust nähtub, et Eesti Panga kui Riigikogu poolt kinnitatud VEB Fondi haldaja järelevalve VEB-registri pidamise üle oli puudulik.
13. Kas VEB Fondil õnnestus täita talle riigikogu pandud peaeesmärki leida lahendused isikute nõuete rahuldamiseks VEB Pangas külmutatud kontode suhtes?
Ei, ehkki Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni delegatsioonid kohtusid läbirääkimisteks kümneid kordi, ei õnnestunud külmutatud raha vabastamiseni jõuda. Valdav osa isikuid, kelle UBB ja VOV-i (PEAP-i) pangas paiknenud raha VEB Fondi kanti, jäi hüvituseta.
Lisaks TSL Internationalile, kes sai VEB Pangast ligikaudu poole VEB Fondi mahu ulatuses Vene Föderatsiooni võlakirju (ja raha), õnnestus vähegi märkimisväärses summas raha VEB Pangast välja kanda veel viiel juriidilisel isikul. Märtsis 1999 reorganiseeriti VEB Fond sihtasutuseks. SA VEB likvideeriti mais 2014.
14. Kas TSL Internationalil blokeeriti VEB Pangas 32,3 miljonit USD-d?
Ei, äriühingul TSL International külmutati VEB Pangas 914 817 USD-d ettevõttele ekslikult kantud raha. Aprillis 1992 laekus TSL Internationali UBB pangas asunud kontole VEB Panga vea tõttu 3,5 miljonit USD-d. Äriühing raha ei tagastanud, vaid kandis sellest 2,5 miljonit teisele ettevõttele.
Novembriks 1992, mil UBB-le ja PEAP-ile moratoorium kehtestati, oli TSL Internationali kontol alla 1 miljoni USD. See summa kanti nõudena VEB Fondi, augustis 1994 loovutas TSL International nõude sama omanikuga äriühingule United Russian Finance.
Aprillis 1995, kui Eesti Pangast saadeti VEB Pangale kinnitus, et TSL Internationalil on külmutatud 32,3 miljonit USD-d, ettevõttel tegelikult VEB Fondi sertifikaate ei olnud.
15. Kas TSL International sai VEB Pangast 32,3 miljonit USD-d kätte?
Jah, materjalid kinnitavad, TSL International sai VEB Pangalt hüvitust kogu summa ehk 32,3 miljoni USD ulatuses. Tõendusmaterjal viitab, et 11,8 miljoni USD väärtuses sai TSL International VEB Pangalt Vene Föderatsiooni võlakirju. Ülejäänud summa 20,5 miljonit USD-d kanti TSL Internationali soovil VEB Pangast Sankt-Peterburgi Vneštorgbanki, kust see võidi kätte saada rahas või võlakirjades.
16. Kas Eesti riik abistas TSL Internationali raha kättesaamisel?
Jah, Eesti Panga valeandmetega kirjata ja PEP-i tehtud maksekorraldusteta, millega anti VEB Pangale korraldus/nõusolek TSL Internationalile ülekannete tegemiseks, poleks äriühing VEB Pangalt Vene Föderatsiooni võlakirju (ega raha) saanud. Eesti Panga kiri lõi eeldused selleks, et TSL International 32,3 miljonit USD-d kunagi kätte saab.
Kui Eesti Pank oleks aprillis 1995 esitanud VEB Pangale korrektsed andmed ehk teisisõnu ei oleks lisanud TSL Internationali nende ettevõtete nimekirja, kelle raha on Venemaal külmutatud, siis ei oleks tekkinud alust edasisteks sündmusteks. Samas ei piisanud raha kättesaamiseks vaid Eesti Panga kirjast ja PEP-i maksekorraldusest. Ülekande tegemiseks oli vaja ka Venemaa rahandusministeeriumi nõusolekut.
17. Kes Eesti Pangast 5. aprillil 1995 VEB Pangale saadetud valeandmetega kirja koostas?
Auditi käigus ei selgunud, kes oli koostanud valeandmetega kirja, mis tegi TSL Internationalil võimalikuks saada 32,3 miljonit USD-d VEB Pangast kätte. Arhiivis säilinud algne kiri koostati õigete andmetega, kuid hiljem kirja muudeti.
See näitab, et valeandmetega kirja koostamine oli ettekavatsetud tegevus ja kirja koostaja(d) (või selle loomise korraldaja(d)) pidi(d) olema aprillis 1995 kindlad, et TSL Internationalil õnnestub hiljem Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga sertifikaadid omandada.
TSL International omandas Eesti Pangale ja valitsusele kuulunud VEB Fondi sertifikaadid Eesti Ühispanga kaudu aastatel 1997–1998. Riigikontrollile pole teada, kas Eesti poolelt TSL Internationali raha kättesaamisele kaasaaitaja(d) sai(d) toimunust kasu.
18. Kas Eesti riik sai valeandmetega kirja koostamise ja VEB Pangale saatmise tõttu rahalist kahju?
Riigikontrolli hinnangul puuduvad tõendid, et riik sai valeandmetega kirja koostamise tõttu rahalist kahju. Samas võttis Eesti Pank kirja saatmisega riigile suure rahalise riski. Kiri andis TSL Internationalile õiguse nõuda endale ligikaudu pool VEB Pangas külmutatud rahast.
Kui Venemaa oleks otsustanud raha vabastada ja TSL International poleks sertifikaate kokku ostnud, oleks kiri andnud Venemaale õiguse jätta umbes pool külmutatud rahast Eestile hüvitamata.
