Kahe lugemise vahel sadamaseadusesse tehtud „tehniline täiendus” on ajanud kütusemüüjad tagajalgele: ministeerium tahab ühele ettevõttele eelist luua
Eeloleval kolmapäeval läheb riigikogus teisele lugemisele sadamaseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise eelnõu, mis veel jaanuaris kandis vaid sadamaseaduse muutmise eelnõu nime. Sadamaseaduse muutmine algatati mullu 17. detsembril eesmärgiga võtta riiklikusse õigusesse üle EL-i määrus, mille põhieesmärk on kehtestada sadamateenuse osutamise raamistik ja tagada sadamate finantsiline läbipaistvus.
Pärast 28. jaanuaril riigikogus toimunud seaduse esimest lugemist saatis aga majandus- ja kommunikatsiooniministeerium riigikogu majanduskomisjonile kirja, kus tegi ettepaneku täiendada sadamaseaduse eelnõu vedelkütuse seadust muutvate sätetega, mis aga erinevate osapoolte hinnangul ei ole kuidagi seotud senimenetletud sadamaseaduse eelnõuga.
Küll aga võeti ministeeriumi ettepanekud 31. jaanuari majanduskomisjoni istungil arvesse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõud täiendati vedelkütuse seadust muutvate sätetega, muutus peegeldus ka eelnõu nime muutuse. Ühtlasi otsustas majanduskomisjon teha ettepaneku lõpetada 13. veebruaril eelnõu teine lugemine ja viia see nädala pärast, 20. veebruaril lõpphääletusele.
Protestivad nii Circle K kui Olerex
Möödunud nädala lõpus esitasid aga kahe lugemise vahel n-ö kiirkappakul sisse viidud muudatuste osas protesti nii advokaadibüroo Sorainen kui Circle K, esmaspäeval järgnes ka Olerex. Nende kõigi hinnangul on seaduse muutmine sellisel kujul olnud kõike muud kui head õigustava järgiv. Ka peavad nad eksitavaks ministeeriumi muudatusettepanekuid, mida on nimetatud „seaduse tehniliseks täiendamiseks.”
„Vedelkütuse seaduse muutmine ei ole seadusega kooskõlas”, ütlevad Soraineni advokaadid Allar Jõks ja Tanel Molok oma 7. veebruari märgukirjas majanduskomisjonile. Nad viitavad oma kirjas riigikogu tööd reguleerivatele õigusaktidele, mille kohaselt ei saa vedelkütuse seadust asuda muutma sellega mitteseotud sadamaseaduse muutmise seadusega.
„Selline varjatud seadusemuudatuste peitmine seosetusse eelnõusse ei ole kooskõlas hea õigusloome tavaga. Pigem meenutab see hiljutist olukorda, kus rahandusministeerium üritas riigikogus toimunud menetluse ajal tulumaksuseaduse muudatustesse salaja lisada asjakohatuid sätteid, mis riigikogul alles viimasel hetkel õnnestus avastada ja eelnõust eemaldada,” märgivad Jõks ja Molok oma märgukirjas.
Soraineni advokaadid selgitavad, et ministeeriumi ettepanekuid arvestades muudetaks vedelkütuse seadust selliselt, et kui kehtiva seaduse alusel saavad kütuse tarnijad oma biokütuse tarbimisse lubamise kohustust täita üksnes müüdavatele kütustele biokütuse lisamisega, siis edaspidi saab seda kohustust alternatiivselt täita ka biometaani müügiga.
„Muudatus võimaldaks biometaani müüval tarnijal lõpetada biokütuse lisamise mootorikütustesse, kuna ta saaks oma biokütuse „kvoodi“ täita üksnes biometaani müügiga,” põhjendavad nad. See on aga Jõksi ja Moloki sõnul vastuolus vedelkütuste seaduse seniste aluspõhimõtetega, mis võeti vastu mullu maist. „MKM poolt tehtud ettepaneku järgi loobutaks sellest olulisest põhimõttest ilma konkreetseid ja asjakohaseid põhjendusi esitamata,” leiavad nad.
Täpselt samale muudatusele juhivad tähelepanu ka Eesti suurimate kütusemüüjate hulka kuuluvad Circle K ja Olerex. „Planeeritava muudatuse jõustumisel kaotab kehtivuse vedelkütuse seaduse nõue biokütuse sisalduse kohta igas vedelkütuse liitris,” märgib majanduskomisjonile adresseeritud kirjas ka Circle K juht Kai Realo.
Ta märgib, et eelnõu jõustumisel ei pea mootoribensiinis ja diislikütuses füüsiliselt olema tilkagi biokütust, vaid kõik bioenergia kohustused võib tarbimisse lubaja täita statistiliselt biometaani arvelt. „Nimetatud muudatus võimaldaks juba käesoleval aastal täita vedelkütuse seaduses sätestatud bioenergia kohustusi üksnes biometaani abil,” lausub Realo.
Looks eelise Alexelale
Circle K juhi sõnul kahjustaks planeeritav muudatus tõsiselt konkurentsi Eesti mootorikütuste turul, soosides selgelt ühte vedelkütuste tarbimisse lubajat – kes müüb juba erinevate riiklike toetuste toel biometaani – ning on vastuolus turuosaliste ja riigiametite (Eesti Õliühing; MKM, Maksu- ja Tolliamet) poolt varasemalt kokku lepituga. „Seetõttu on eksitav ministeeriumi põhjendus, et tegemist on „seaduse tehnilise täiendamisega“,” tõdeb Circle K juht.
Ka Olerex ütleb oma esmaspäevases kirjas majanduskomisjonile et ei nõustu ministeeriumi sesukohaga ning leiab, et vedelkütuse seaduse muudatustel on laiem mõju, mis puudutab negatiivselt pea kõiki turuosalisi.
„Kui vedelkütuse seaduse muudatused ettepandud kujul jõustuvad, siis tekib olukord, kus üks turuosaline saab kogu oma biokütuse kasutamise kohustuse täita biometaani müügiga ning muule kütusele ta biokomponenti lisama ei pea,” ütleb Olerexi tegevjuht Piret Miller. Ta märgib, et see tekitab konkurentsieelise ettevõtjale, kellel on juba täna lisaks muudele kütustele võimalik jaemüügis müüa biometaani.
Kuigi üheski protestikirjas ei ole otse välja öeldud, kes oleks see turuosaline, kes ministeeriumi poolt kahe lugemise vahel sisse viidud muudatustest enim võidaks, on üsna ilmne, et ainuke vedelkütusemüüja, kes pakub biometaani ja kellel on olemas ka vajalik taristu – milleks ta on ka riigilt päris korralikult toetust saanud –, on Alexela.
Ka juhivad nii Soraineni advokaadibüroo kui ka mõlemad protesti avaldanud kütusemüüjad tähelepanu asjaolule, et ministeerium ei ole niivõrd olulise mõjuga muudatusest turuosalisi teavitanud ega nende arvamust küsinud. „Seletuskirjas ei ole toodud ka mitte ühtegi argumenti, miks tuleks seadusemuudatus jõustada „turbomenetluses“ ehk sisuliselt kolme nädala jooksul algatamisest,” nendib Circle K juht Kai Realo.
Ta lisab, et muudatus on ka väga ootamatu ja sõnamurdlik, kuna veel mullu mais ütles MKM-i asekantsler Ando Leppiman õliühingule, et bioenergia kohustuse täitmine käib vaid bensiini ja diislikütuse arvestuses, kuid mitte teiste gaasiliste kütuste, elektrilaadimise vms seotud allikatega. „Seletuskirjast ei nähtu, mis põhjustel on ministeerium oma seisukohta niivõrd oluliselt muutnud,” sõnab Realo.
Puuduvad mitmesugused mõjuanalüüsid
Ka ütlevad kütusemüüjad, et selliste muudatuste tegemiseks tuleks enne ka mõjuanalüüs läbi viia. „Praegu on tekkinud olukord, kus tahetakse muuta seadust, kuid teostatud ei ole mõjuanalüüsi, ei ole välja selgitatud, kuidas mõjutavad muudatused ettevõtjaid ja tarbijaid, ei ole selge, kas sellised muudatused on kooskõlas riigiabi reeglitega ega ka see, kuidas toimuks kontroll seaduse nõuete täitmise üle,” sõnab Olerexi tegevjuht Piret Miller.
Ühtlasi märgivad kütusemüüjad, et ka puuduvad uuringud eelnõu mõju osas tarbijatele. Kai Realco sõnul ei nähtu eelnõu seletuskirjast, et MKM oleks analüüsinud planeeritava seadusemuudatuse mõju tarbijatele.
„Kuidas peaks tarbijad edaspidi aru saama, et millist kütust ja millise kütusemüüja juures võib tankida, juhul kui valdav enamus turgu hakkab pakkuma bensiini 95E10 ja üks kütusemüüja bensiini 95E5. Kuidas peaks tarbija mõistma kütusemüüjate vastandliku sõnumiga kommunikatsioonikampaaniad ja kas tarbija peaks edaspidi olema kütuseturu ekspert, et ta oskaks edaspidi sobivat kütust valida?” küsib Circle K juht.
Advokaadibüroo Sorainen ning kütusemüüjate ettepanek on mitte toetada teisel lugemisel MKM-i muudatuste sisseviimist seaduseelnõusse või üldse katkestada konkreetse seaduseelnõu lugemine.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium jääb aga selle juurde, et tegemist on tehnilise täiendusega, mida on ka varasemalt turuosalistega läbi räägitud. „Vedelkütuse seaduses toodud biokütuse tarbimisse lubamise kohustust adresseeriv eelnõu töötati välja tihedas koostöös turuosalistega,” ütleb möödunud reedel majanduskomisjoni liikmetele saadetud kirjas MKM-i energeetika osakonna juhataja Timo Tatar.
Turuosalised on asjast valesti aru saanud
Tema sõnul ei saa seetõttu tulla turusalistele üllatusena, et juba kehtivas vedelkütuse seadus on põhimõte, mille järgi lubatakse biometaani arvelt segamiskohustust täita. Ka märgib Tatar, et protestijad on eksinud selles, et kehtiva vedelkütuse seaduse kohaselt saab biokütuse tarbimisse lubamise kohustust täita üksnes müüdavatele kütustele biokütuse lisamisega.
„See väide ei ole õige. VKS § 22 lõike 1 kohaselt võib tarnija täita biokütuse tarbimisse lubamise kohustust alates 01.01.2019 ka tarnijatevahelise kokkuleppega. Säte jõustus 1. mail 2018. Ministeerium tuletas turuosalistele muudatusi enne käesoleva aasta algust ka mitmel korral meelde,” lausub energeetika osakonna juhataja. Viimati olla see olnud teemaks 20. novembril ministeeriumis toimunud kohtumisel kõigi tarnijatega.
Ka MKMi pressiosakonnast öeldi täna Ärilehele, et täna ei ole kuidagi põhjendatud väide, et teema on uus või kaasamist ei ole olnud, kuna põhimõte, et kütusemüüjad peavad hakkama lisama kütusele biokomponenti, jõustus juba 2017. aastal, kui riigikogu võttis vastu vedelkütuse seaduse. „Muuhulgas muutis riigikogu eelnõu selliselt, et eelnõus toodud võimalused ja kohustused lükkusid tarnijate soovil aasta võrra edasi,” sõnas ministeeriumi avalike suhete osakonna juht Rasmus Ruuda.
Küll aga ilmnes enne seaduse praktikas rakendamist tema sõnul tehniline nüanss – ühe loodussõbraliku kütuse asendamist teisega ei saa juriidiliselt teha. „Seega tuli reageerida kiiresti ja tagada õiguslik pidevus ja seaduse rakendamine vastavalt plaaneeritule. Aga ka nüüd, enne seaduseparandust, selgitati turuosalistele seaduses toodud võimalusi, informeeriti turuosalisi, peeti koosolekuid, anti kirjalikke vastuseid,” põhjendas Ruuda.
Tema kinnitusel ei ole riik ühtegi ettevõtjat teisele eelistanud, pigem on ettevõtjatel endil olnud erinevad strateegiad. „Ehk iga ettevõtte enda otsus on olnud, kas nad panustavad füüsilise biokomponendiga kütusesse või täidavad oma kohustuse osaliselt või täielikult tarnijatevahelise kauplemisega, rajades selleks muuhulgas ka biometaani tanklaid,” lausus Ruuda.
Ta märkis ka, et ministeerium on korraldanud mitu taotlusvooru, kus on pakkunud toetust biometaani tanklate ehituseks, mistõttu on osad kütusemüüjad toetust ka kasutanud. „Voorud on olnud kõik avalikud ja diskrimineerimist pole olnud,” sõnas MKMi avalike suhete juht.
Läheb teisele lugemisele
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnike selgitused veensid ka majanduskomisjoni, kes leidis oma 11. veebruaril allkirjastatud otsuses, et viib MKM-i ettepanekud eelnõusse sisse ja teeb ettepaneku eelnõu 13. veebruaril riigikogus teisele lugemisele panna ja lõpetada ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, suunata eelnõu kolmandale lugemisele 20. veebruaril.
"Komisjoni istungile olid kutsutud ministeeriumi ametnikud, kes kinnitasid taas kord, et tegemist on väga vajaliku, kiireloomulise, tehnilist laadi parandusega, mille põhjuseks on aktsiisiseaduse termini eksitav kasutamine vedelkütuse seaduse muudatustes. Viga ilmnes alles rakendamise käigus, millest tulenevalt ei ole võimalik seadust kohaldada biometaanile, mis definitsiooni kohaselt on biokütus vedelkütuse seaduse mõistes," põhjendas otsuses majanduskomisjoni esimees Sven Sester.
