Ekspert: sajandivahetuse beebid said täiskasvanuks. Keda Zee huvitab?
Inimeste jagamine soo, vanuse, rahvuse jms põhjal on alati silmi pööritama ajav, aga põlvkondade võrdlus võib olla ka silmi avav.
Muidugi on vaieldav, millise aastakäigu juures joon tõmmata, millal iks igrekiks ja igrek zetiks muutub, aga eks kõik mudelid ja jaotused on lihtsustatud versioonid tegelikkusest. Uue noore põlvkonna võrdlemine eelnevatega annab võimaluse teha väikest tulevikuennustust ja kriitiliselt oma töödele otsa vaadata.
Nn Z-põlvkond, kes on sündinud aastal 1997 ja hiljem (Eestis kokku ca 300 tuhat inimest), on esimene tõeliselt globaalne seltskond, kes on, telefon käes, internetis üles kasvanud. Nüüd, mil esimesed neist on juba täisealised – ülikoolis, tööl, maailmas ringi rändamas – on nad ka turundajate ja reklaamitegijate jaoks aina reaalsem sihtrühm.
Aga kuidas läheneda grupile, kelle (peaaegu) kõik lemmikbrändid on välismaised? Tihti ei ole ka nende meediavalikud ja arvamusliidrid Eesti päritolu. Rääkimata asjaolust, et reklaamide vahelejätmine või ignoreerimine tuleb neil nii loomulikult.
Küsimus ei ole aga ainult sihtrühma tabamises ühe või teise kanali kaudu. Ega ka selles, et konkurents on aina rahvusvahelisem. Olulisem on see, et noorte väärtused ja ambitsioonid ning seeläbi ka sõnumid, mis neid kõnetaks, on muutumas. Sarnast juttu räägiti ka Y-põlvkonna puhul, aga tundub, et see oli vaid sujuv üleminek järgmisesse etappi.
Kui Y nõudis maailma parandamist tööandjalt, siis Z võtab kätte ja teeb seda ise. Kliimaaktivist Greta Thunberg on kindlasti ekstreemne näide, aga samas annab tema ja tema kasvav mõju aimu uue põlvkonna ideaalidest ja tegutsemisvõimest.
Maailmaparanduse pahupooleks võib kujuneda aga see, et sotsiaalmeedias üles kasvanud teismeline vaatab eakaaslasi ja küsib endalt hukkamõistvalt: „Mida ma õige siin elus saavutanud olen?“. Küsimus, mida varasemad põlvkonnad küsisid endalt „pisut“ hilisemas eas, kui üldse.
Heidi Reinson on Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert ja Stockholm School of Economics in Riga tarbijakäitumise õppejõud, kes teeb 14. märtsil Tallinnas Kultuurikatlas toimuval esimesel Kuldmuna konverentsil ettekande teemal „Sajandivahetuse beebid said täiskasvanuks. Keda Zee huvitab?“.
Varasemalt Coca-Colas ja Valios brändijuhina töötanud Heidi tegi 2010. aastal erialase pöörde ja läks Londonisse UCL’i kognitiivse teaduse magistriõppesse. Tallinnasse naastes alustas ta neuroturundusuuringute tutvustamisega Eestis ja lähiriikides ning ühendab siiani oma kaht eriala – turundust ja käitumisteaduseid.
