Circle K tegi veel viimase katse vedelkütuse seadust päästa
Ärileht kirjutas eelmisel nädalal, kuidas sadamaseaduse eelnõule lisati kahe lugemise vahel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul ka vedelkütuse seadust puudutavad muudatused, mis tekitasid mitmes kütusemüüjas valjut protesti, iseäranis üks konkreetne muudatus, mis puudutas biometaani statistika kohustuse täitmist.
Nii Circle K kui Olerex märkisid, et nende hinnangul on seaduse sellisel kujul muutmine olnud kõike muud kui head õigustava järgiv ja tuli neile täieliku üllatusena. Ka olid nad seda meelt, et plaanitud muudatused, mida nimetati tehnilisteks täiendusteks, kahjustaks tõsiselt konkurentsi Eesti mootorikütuste turul, soosides ühte konkreetset turuosalist ning oleks vastuolus ka turuosaliste ja riigiametite poolt varasemalt kokku lepituga.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium selgitas seepeale, et muudatus ei saanud tulla kütusemüüjatele üllatusena, seda oli turuosalistega arutatud ja nad olid asjaga kursis. Ministeerium märkis, et põhimõte, et kütusemüüjad peavad hakkama lisama kütusele biokomponenti, jõustus juba 2017. aastal, kui riigikogu võttis vastu vedelkütuse seaduse.
Hiljutine lisandus sadamaseaduses üksnes lahendab tehnilise nüansi, mille kohaselt seni ühte loodussõbralikku kütust teisega juriidiliselt asendada ei saa. Ka kinnitas ministeerium, et nad ei ole ühtegi kütusemüüjat teisele eelistanud. Eelnõu läbis möödunud nädalal riigikogus teise lugemise ja läheb täna terve rea teiste eelnõude kõrval kolmandale lugemisele.
Kutsub üles vastuolulist lauset seadusest välja jätma
Circle K on aga jätkuvalt veendunud, et vedelkütuse seadusse viiakse tehnilise täienduse varjus sisse oluline ja suurte tagajärgedega muudatus, mistõttu saatis kütusemüüja veel eile õhtul majanduskomisjoni liikmetele kirja, kus kutsus vaidlusalust lauset seaduseelnõust välja jätma.
Kütusefirma on seisukohal, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on oma ettepanekutes ja selgitustes riigikogu eksitanud. Ettevõtte sõnul lähevad väljapakutud seadusemuudatused kaugemale nendest eesmärkidest, mis ministeerium ise on eelnõu põhjendustes välja toonud. „Nende mõju on kaugelt suurem kui vaid tehnilise ebatäpsuse kõrvaldamine või tarnijate kokkulepete võimaldamine,” rõhutas Circle K oma kirjas.
Ka jääb ettevõte endale kindlaks, et antud muudatusele pole turuosalised heakskiitu andnud. „Muudatuses toodud põhimõte on tõepoolest turuosalistega läbi arutatud, kuid selle tulemusena on jõutud selgele järeldusele, et tarnija ei peaks siiski saama tarnijasiseselt kütuseliikide lõikes statistikat vahetada,” põhjendas kütusefirma.
Ühtlasi tegi Circle K ettepaneku jätta vaidlusalune lause eelnõust praegu välja, põhjendades, et ka ilma selleta saaks ministeerium täita enda poolt selgitustes välja toodud eesmärgid. „Meie poolt kritiseeritav lause seadusemuudatuses ei aita kuidagi kaasa MKM poolt väljatoodud eesmärkide täitmisele, aga annab kogu seadusemuudatusele sisulise ning tervet sektorit mõjutava toime,” põhjendas kütusefirma.
Ka märkis Circle K, et on jätkuvalt seisukohal, et ministeeriumi ettepanekus esitatud muudatused väärivad laiemat arutelu ning huvigruppide kaasatust, kuna olukod ei ole selge ja üheselt mõistetav. „MKM on küll esitanud oma selgitused, kuid need ei käsitle sõnagagi tõelist sisulist probleemi,” leidis kütusefirma.
Jäid ettepanekuga hiljaks
Eelnõu eest vastutav riigikogu liige Jaanus Marrandi (SDE) möönas, et ettevõtjast võib selles olukorras aru saada. „Eks siin on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil olnud vajakajäämisi küll omal ajal eelnõu lahti rääkimisel ja selgitamisel,” põhjendas ta.
Marrandi tõdes ka, et selline seadusloome nagu praegu sadamaseaduse ja vedelkütuse seaduse ümber on toimunud ei ole kindlasti olnud hea seadusloome. „See on ka üheselt mõistetav, aga päris seda väita, et see on täiesti uus asi, ei ole ka õige,” märkis riigikogu liige. Ka tema sõnul olid praegu lisatavad muudatused juba 2017. aastal jõustunud vedelkütuse seaduses ka kirjas.
Ühtlasi on pikalt räägitud ka sellest, et biometaan aitaks täita Eesti biokütuste kohustust. „Probleem oli aga selles, et kui 1. jaanuarist oli vaja kauplema hakata selle statistikaga, siis selgus, et aktsiisiseaduse mõistes ei saa biometaani turule lasta, kuna selle jaoks ei ole aktsiisiladu olemas,” lausus ta.
Marrandi sõnul vaidles majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pikalt selles küsimuses ka rahandusministeeriumiga. „Ilmselt siis rahandusministeerium väitiski, et ilma vedelkütuse seadust muutmata seda ei saa sellega kaubelda, seetõttu see muutus tehtigi. Aga selles osas ma muidugi ei vaidle, et loomulikult on ettevõtetega MKM siin viltu lasknud,” rääkis riigikogulane.
Mis puudutab aga Circle K ettepanekut kolmandale lugemisele minevast eelnõust üks lause välja võtta, on ettevõtja riigikogu liikme sõnul hiljaks jäänud, kuna kolmandal lugemisel enam muudatusi eelnõusse ei teha. „Siis on ainuke variant, et see eelnõu langeb menetlusest välja,” märkis Marrandi. Küll aga peab ta seda ebatõenäoliseks, kuna vastu ei ole sellele otseselt mitte keegi olnud.
„Siin opositsiooniline juhtiv jõud Reformierakond võttis sõna – ja ka komisjonis võtsid nad sõna, tegid oma opositsioonilist tööd – ja neil oli õigus, ma ei vaidle vastu, aga katkestusettepanekut nad otseselt sellele ei teinud,” kirjeldas Marrandi. Ka märkis ta, et mõistlikkuse argumenti arvestades ei oleks mõttekas eelnõud kõrvale jätta.
Opositsioon kriitiline halva seadusloome osas
Eelmisel nädalal sadamaseaduse ja vedelkütuse seaduse teisel lugemisel kriitilisi küsimusi esitanud Reformierakonna liige Arto Aas ütles, et ennekõike häirib teda seaduse menetluslik pool.
„Sadamaseadusele, mille algtekst on vägagi okei, poogitakse järsku viimasel minutil külge mingid vedelkütuse seaduse muudatused. Algul öeldakse, et see on puhtalt tehniline, aga siis, kui hakkad küsimusi esitama, saad aru, et tegemist on päris keerulise punktiga – turuosalised väga erinevatel seisukohtadel ja mõjutab kõiki tarbijaid ning ettevõtjaid. See on hea õigusloome tava ja meie enda riigikogu tavadega vastuolus. Me ei tohiks niimoodi teha,” rääkis riigikogu liige.
Ta märkis, et olukorras, kus ministeerium mäletab asju ühtemoodi ja turuosalised teistmoodi, oleks loomulik, et selliste asjade üle arutatakse, lastakse erinevatel osapooltel seisukohad välja öelda ja alles alles kujundab riigikogu asjas arvamuse ning võtab seaduse vastu.
Tema sõnul pandi teisel lugemisel hääletusele ka ettepanek vedelkütuse seadus sadamaseadusest välja võtta, kuid koalitsioon suutis siin ülekaalukalt selle vastu hääletada. „Siis ei olnud ka katkestamisettepanekul mõtet,” märkis Aas.
Sarnaselt Marrandile on ka reformierakondlane veendunud, et seadus läbib täna kolmanda lugemise. „Need hääled on eelnõul ilmselt koos ja võetakse vastu. Nii ta tõenäoliselt läheb,” lausus ta.
