„Me püüame nendega (EL-iga – toim) kokkuleppele jõuda, aga nendega on väga raske lepet saavutada,” märkis Trump kolmapäeval pärast seda, kui oli kohtunud Austria kantsleri Sebastian Kurziga, kes käis Washingtonis Trumpiga kaubandusleppe osas kohtumas, vahendab Wall Street Journal. „Kui me leppeni ei jõua, siis tuleb tollimaks,” lisas Trump.

Ühendriikide kaubandusministeerium saatis hiljuti Trumpile raporti, mis uuris, kas importautod ja autovaruosad kujutavad ohtu Ameerika autosektorile. Kuigi aruande tulemusi ei ole avalikustatud, on Trump juba varasemalt öelnud, et ta toetab vähemalt 20%-list tollimaksu importautodele.

Tollimaksu kehtestamine tähendaks suurt hinnatõusu kõigile Ameerikas müüdavatele Jaapani, Saksa ja Lõuna-Korea päritolu autodele, kui neile ei suudeta maksuerisusi välja rääkida. „Euroopa Liit on juba pikemat aega olnud väga keeruline, juba pikki aastaid,” sõnas Trump.

USA presidendil on pärast kaubandusministeeriumi raporti saamist kolm kuud aega, et tollimaksud või muud piirangud välja kuulutada. Küll aga andis ta kolmapäeval mõista, et ennekõike sõltub tollimaksude saatus sellest, millisele kaubanduskokkuleppele EL-iga jõutakse.

Ka Trumpi senikehtestatud tollimaksud alumiiniumile ja terasele on kantud samast ideest, kaitsta olulisi USA majandussektoreid välismaiste konkurentide eest. Samal aja on Ameerika Ühendriigid asunud survestama oma liitlasi, et need avaks oma turu USA kaupadele.

Seni pole Ameerika autotööstus ise mingit toetust tollimaksudele avaldanud. Üksnes autotööstuse ametiühing on ettevaatlikult toetavale seisukohale asunud. Küll aga on Euroopa autotööstused juba plaani osas protesti väljendanud.

Saksa autotootja Volkswageni juht Herbert Diess märkis, et USA tollid võivad neile maksma minna miljardeid eurosid aastas, kirjutab Financial Times. Ta märkis, et USA võimalik 25-protsendiline tollimaks on sellel aastal Euroopa autotööstuse suurim mure.

Ka Saksa kantsler Angela Merkel on nimetanud Trumpi tolliähvardusi hirmuäratavateks. Diess märkis, et tollimaksude oht on aidanud kaasa poliitilise ebastabiilsuse kasvule. „Asjad on muutumas taas pingeliseks,” lausus ta Financial Timesile.

Diessi sõnul on kõige kurvem asja juures, et autotööstus ise ei saa kuidagi protsessi mõjutada. „Küsimus on pigem selles, millisele kokkuleppele suudavad Euroopa ja USA nende tollide osas jõuda,” põhjendas ta.