Putin kogub miljardeid oma järgmiseks mõõduvõtuks lääneriikidega
Vene president Vladimir Putin on ilma suurema kärata suutnud rajada finantskindluse, mis peaks valitsusametnike ja Kremli nõunike sõnul tagama riigile majandusliku järjepidevuse ajaks, mil praegu eskaleeruvad pinged Venemaa ja teiste maailmariikide vahel peaks mingi suuremat sorti vastasseisuni viima, kirjutab Bloomberg. Seejuures püüab Venemaa nii USA-d kui selle liitlasi hoida pimeduses oma sõjaliste võimekuste ja kavatsuste tegeliku suuruse osas.
Sellest eesmärgist on Putin juhindunud alates oma võimule tulekust, mis toimus ligi 20 aastat tagasi, 2000. aasta mais. Viimase finantskriisi ajal kaotas Vene peamine börsiindeks aga kolmveerandi oma väärtusest. Viis aastat tagasi langes rubla kurss dollari suhtes praktiliselt poole võrra. Kui sinna juurde arvestada veel naftahinna langus ja Ukrainaga seotud sanktsioonid, on tegemist olnud pikima majanduslanguse perioodiga Putini valitsemisaja jooksul.
Kuigi Vene riigieelarve on tänaseks korralikult pingule tõmmatud, näitab riigi majandus taas kasvumärke. Selleaastane riigieelarve kulupool jääb aga 270 miljardit dollari piiresse, moodustades vähem kui pool Pentagoni aastaeelarvest. G20 riikide seas oli Venemaa mullu üks kolmest riigist, kes suutis aasta lõpuks riigieelarves plussi jääda. Ka on tal grupi madalaim riigivõla tase.
Riigi majandushoovade suunamuutus läheb tagasi 2016. aastasse, kui Putin kohtus suletud uste taga oma majandusnõunikega, rääkisid kolm asja kursis olevat allikat. Toonast naftahindade prognoosi ja sellest tulevaid tulusid paika pannes valis Vene president kõige pessimislikuma stsenaariumi. See tähendas sama-aegselt ka suure riski võtmist, sest ees ootasid presidendivalimised. Lisaks oli Venemaal käimas mitu sõjalist aktsiooni välismaal.
Kuigi oleks eeldanud, et Putin pigem paotab rahakotiraudasid sellises olukorras, otsustas ta eelarve nii pingule tõmmata kui võimalik. „Putin kogub sääste. See on ta võimu allikas,” märkis Carnegie Moskva keskuse poliitikaanalüütik Andrei Kolesnikov. „Ta vajab raha võitluseks lääneriikidega, intensiivistuvate sanktsioonidega toimetulekuks ning tulevaste finantskriiside üleelamiseks.”
Erinevad reitinguagentuurid ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid loomulikult aplodeerivad selle peale, kuigi teatava ettevaatlikkusega. Jaanuaris tõstis Moody’s näiteks Vene riigi reitingu taas investeerimistasemele. Küll aga ei mõju Putini eelarvepoliitika talle siseriiklikult hästi, sissetulekute reaalväärtus langeb, inflatsioon tõuseb ja pensioni tõus kiireneb.
„Meie riigijuhid valisid väga konservatiivse stsenaariumi: säästame nii palju kui võimalik ja kulutame nii vähe kui vajalik,” kirjeldas Moskva kõrgema majanduskooli dekaan Jaroslav Kuzminov. „Nüüd on eesmärk hoida kõike seda, mis on saavutatud, tagada makromajanduslik ja eelarve stabiilsus, isegi, kui majanduskasv tuleb sellele ohvriks tuua,” lisas ta.
Putini lemmiknäitaja, keskpangas hoitavad riigireservid, on viimase nelja aasta jooksul kasvanud 125 miljardi dollari võrra, küündides nüüd 475 miljardini. Kuigi reservide poolest on nad maailmariikidest viiendal kohal, jääb see alla Vene riigireservide tippajale. 2008. aastal, kui naftabarreli hind oli 150 dollarit, küündis see summa 589 miljardi dollarini.
Võttes arvesse, et mullu kasvas Venemaal maksudest laekuv tulu 23%, on Putin ise veendunud, et raamatupidamislikult pole Vene riigi rahaasjad kunagi varem nii heas seisus olnud, kui nad täna on. „Esimest korda ajaloos suudavad meie reservid katta kogu meie välisvõla. Ja seda nii riigi- kui erasektori oma kokku arvestades,” märkis ta ise kolmapäeval Vene parlamendi ees. „Meil on võimas finantspuhver.”
