„Teatavasti soovivad kõik ühistranspordi kasutajad, et ühistranspordiga teenindamine oleks võimalikult täiuslik ja nende huve arvestav. Kui me ei tea inimeste tegelikke liikumisi, siis kuidas me saaksime liinivõrku planeerida?” rääkis Tallinna Transpordiameti juhataja Andres Harjo.

„Oma sõiduõigust valideerib keskmiselt 50 protsenti sõitjatest. Kõige ebapopulaarsem on see kooliõpilaste hulgas,” sõnas Harjo. Sellised tulemused on saadud võrreldes valideerimisandmeid sõidukites olevate automaatsete sõitjate loendussüsteemi andmetega.

Kohustust oma sõit valideerida ei ole üle 65 aastastel inimestel, lisaks eelkooliealistel ja sügava puudega inimestel. Tasuta sõiduõigusega tallinlastel tuleb samuti ühistransporti sisenedes sõidukaart validaatoris aktiveerida. Kui ühiskaardil olevat tasuta sõidu õigust ei aktiveerita, siis on õigus sõitjat trahvida.

Andmed graafikute taga

Harjo sõnul näitab valideerimine, kust sõitu alustatakse. „Lisaks eeldame, et järgmine valideerimine tehakse samas piirkonnas, kus eelmine sõit lõppes. Nende andmete põhjal saadakse sõitjate liikumiste „kust-kuhu“ maatriks, mis on üheks sisendiks liinide planeerimisel. Veel näitavad valideerimised ka liinide, peatuste kasutamist,” täpsustas ta.

Harjo sõnul loendab eraldi süsteem liini igal väljumisel igas peatuses sisenevaid ja väljuvaid sõitjaid ning selliselt saadakse bussi täituvuse andmed. „Lähtuvalt loenduse tulemustest korrigeeritakse liini veovõimet kas siis intervalli või kasutatava ühissõiduki tüübi, näiteks normaalsuuruses või liigendiga, muutmise teel,” tõi ta näiteid.

„Väljaspool tipuperioode, kus sõitjate arv ühissõidukis on väiksem, on planeerimise aluseks intervall, et tagada teenindamine ühistranspordiga,” lisas Harjo veel.

Oluline ka rongis

Tallinnas ja esimeses tsoonis on tallinlastel võimalik samuti kasutada tasuta sõiduõigust, mistõttu rõhutas valideerimise olulisust rõhutas ka Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo.

„Kuigi reisijale on sõit tasuta ning võib tunduda, et pole vahet, kas sõit on valideeritud või mitte, siis nii see siiski ei ole – omavalitsused hüvitavad oma elanike sõidud soodustuse kasutajate arvust lähtudes – vähem sõite tähendab ka vähem tulu. Kui sõit on valideerimata, siis seda ei ole statistilises mõttes toimunud ning Elron ei saa omavalitsuselt, näiteks Tallinna linnalt, ka selle hüvitamist nõuda,” rääkis ta.

„Vähem tulu tähendab paratamatult hõredamat sõiduplaani. Seega on klientide endi huvides, et sõiduõigus oleks korrektselt lunastatud, ning et seda teeksid kõik kliendid,“ selgitas Kongo.

„Selliselt paraneb ka iga rongi täituvuse kohta teada olev info, mis võimaldab omakorda arvestada rohkem reisijate vajadustega – näiteks muuta sõiduplaani või teenindada mõnda konkreetset väljumist suurema rongiga,“ rõhutas Elroni müügi- ja arendusjuht.