Advokaat selgitab riigikohtu lahendit: millal saab riigi eriplaneeringut kasutada ja kas kohalikul omavalitsusel on üldse sõnaõigust
Riigikohus vaagis oma hiljutises lahendis riigi eriplaneeringu sätete vastavust kohaliku omavalitsuse põhiseadusest tulenevale enesekorraldus- ehk nö iseotsustusõigusele. Riigikohus leidis, et ehkki KOV-i õigusi riivatakse, siis vastuolu põhiseadusega puudub. Riigikohtu otsusest tulenevad mitmed huvitavad järelmid ka edaspidiseks.
Mis on riigi eriplaneering?
Riigi eriplaneering kehtestatakse valitsuse poolt ning see on otseseks aluseks ehitusprojekti koostamisel. Ehk – riigi eriplaneeringu kehtestamisel ei ole planeeritava ehitise rajamiseks enam näiteks KOV-i enda kehtestatavat detailplaneeringut tarvis. KOV kaasatakse küll planeeringumenetlusse, ent nagu iga kaasamise puhul ei ole KOV-il nö vetoõigust. Riigi eriplaneeringu menetlus toimub kahes osas: esmalt valitakse ehitise asukoht mitme alternatiivi seast ning seejärel koostatakse valitud asukohas juba detailne lahendus sarnaselt detailplaneeringule.
Milliste ehitiste puhul on riigi eriplaneering rakendatav?
Riigi eriplaneeringut ei saa kasutada mistahes ehitiste planeerimisel. Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Oluline ruumiline mõju tähendab näiteks müra, lõhna, transpordivoogude, tooraine, tööjõuvajaduse vm tegurite olulist muutust kavandatavas asukohas, kui mõju ulatus suurele territooriumile, eelkõige üle ühe KOV-i piiride. Suure riikliku või rahvusvahelise huvi tuvastamine on riigi igakordne kaalumisotsus. Riigikohus sedastas olulise mõttena, et suur riiklik või rahvusvaheline huvi võib esineda ka siis, kui planeeringu objektiks olev ehitis teenib ühtlasi planeeringu koostamisest huvitatud isiku huve ehk lihtsustatult öeldes ärihuve.
Planeerimisseadus sisaldab seejuures näidisloetelusid valdkondadest ja ehitistest, mille puhul riigi eriplaneering eelduslikult koostada tuleb. Näitena võib tuua riigikaitse ja julgeoleku, energeetika ning transpordi valdkonnad ning ehitistest avaliku raudtee või teatud parameetritele vastavad energeetikaobjektid. Riigikohus leidis, et Vabariigi Valitsus võib riigi eriplaneeringu algatada ka väljaspool neid näidisloetelusid, ent sel juhul tuleb põhikriteeriume ehk eelkõige suurt riikliku või rahvusvahelist huvi ulatuslikumalt põhjendada.
Riigikohtu otsuse olulisemad järeldused
Riigikohtu otsusest võib välja tuua olulisi järeldusi, mis ilmselt tulevastes aruteludes või vaidlustes täpsemat sisustamist ootavad:
- riigi eriplaneeringu instituudi üks eesmärke on vältida olukorda, kus oluliste ehitiste planeerimine on omavalitsusüksuste vastuseisu tõttu välistatud. Seepärast pole põhjendatud neile ka vetoõiguse andmine;
- sobivaima asukoha valikul tuleb arvestada tasakaalustatult nii majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi kui ka looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid;
- KOV ei saa reeglina vaidlustada riigi eriplaneeringu algatamist, küll aga eriplaneeringu menetlemisel tehtavat asukoha eelvaliku otsust ja riigi eriplaneeringu kehtestamise otsust. Alles nende otsuste vaidlustamisel saab püstitada küsimuse, kas riigi eriplaneeringu algatamine üldse vastas planeerimisseaduse tingimustele;
- ehkki KOV-i menetluslik positsioon riigi eriplaneeringu menetluses on sama kui teistel kaasatud isikutel, ei ole kaasatud isikute huvid võrdse kaaluga ning kohalikke huve ning vajadusi tuleb „suure riikliku või rahvusvahelise huvi“ suhtes riigil eraldi kaaluda ja põhjendada.
Kokkuvõtteks
Riigikohus kinnitas ühelt poolt riigi ulatusliku otsustus- ja kaalumisruumi olemasolu, sh võimaluse kasutada riigi eriplaneeringut ka ettevõtluse edendamiseks. Teisalt on KOV-idel samuti õigus vajadusel kohtu abiga nõuda enda huvide arvestamist nii ehitise asukoha valikul kui riigi eriplaneeringu kehtestamisel. Millise kaaluga on KOV-i ja kohaliku kogukonna huvid riikliku huvi suhtes tegelikult, tuleb juhtumipõhiselt otsustada.
