Ida-Virumaal algas võidujooks uute majutuskohtade rajamisele ehk kuidas tuhkatriinust on saamas turismiprintsess

Ida-Virumaa turism kasvas 2018. aastal 17%, olles selgelt kõige kiiremini kasvav turismipiirkond Eestis (Eesti keskmine kasv 1%). Ilusad kasvunumbrid on maakonna ettevõtjad üles äratanud: 2019 aastal plaanitakse juurde luua lausa sama palju voodikohti, kui on loodud 10 viimase aasta jooksul – 250.

Tuhkatriinust on saamas printsess. Kunagine kaevanduste-, valu ja viletsuse, narko- ja muukeelsete probleemide häbiregioonist on viimase 10 aastaga saanud Eesti atraktiivseim turismipiirkond. Et see kõik on asjaosalistele endilegi saabunud teatava üllatusena, näitab ehk fakt, et 10 aastaga on kogu maakonna majutusasutustes juurde tekitatud vaid 250 voodikohta. Nüüd äkki, nagu teatas Aasta Turismitegija 2018 tiitliga pärjatud Ida-Viru turismiklastri eestvedaja Kadri Jalonen, on kuulda, et ainuüksi käimasoleval aastal on valmimas samas mahus pikaliviskamise asemeid.

Mahatallatuse tundest saadud energia

Mis siis ikkagi sellise pöördeni viis? Ega ometi vaid presidendi paarikuine visiit-tööabielu Narvaga?

Kui uskuda Kadi Jaloneni, siis algas kõik kümne aasta eest käputäiest piirkonna patrioodist, kelle esmaseks sooviks oli kummutada Ida-Virumaa vastu suunatud negatiivsete uudiste laviin ja näidata uhkusega oma kodukoha eripära ja tegelikku rikkust. Koostöö saanud alguse mitte niivõrd majanduslikest kaalutlustest, kuivõrd piirkonna patriootide mahatallatuse tundest. „Kümmekond inimest tuli 2008. aastal kokku ja teades, et 2009 plaanitakse presidendi vastuvõttu korraldada Jõhvis, otsustas, et oleks aeg hakata kogu piirkonna mainet ühiselt positiivsemaks muutma", möönis Jalonen. „Kuna meil oli väga selge siht ja eesmärk, kuhu tahame jõuda, märkasid meid ka rahastajad ning oleme saanud maakonda suuri arendusprojekte."

Nii sai ka alguse turismiklaster, kuhu võrdselt panustavad nii omavalitsused kui hotellid ja toitlustuskohad. Suhteliselt unikaalne koostöökogemus kogu Eestis. Jalonen rõhutab, et turimismagentiks saamiseni on samm sammult viinud nii uute teenuste koondamine seiklusmaa brändi ümber, suurte ürituste korraldamine, kui sihikindel ühine turunduskommunikatsioon koostöös Marketingi Instituudiga. Kuna maakonna endi ürituskorraldajate tase pole olnud veel piisavalt kõrge, on abiks asunud suured ja kogenud tegijad pealinnast, kes on kultuurielu teistpidi käima lükanud. Piirkonna arengule suurt tõuget andnud üritustena toob ta esile mitmeid etendusi Kreenholmis, millest suurimaks kujunes Kremli Ööbikud 24 000 vaatajaga. Lisaks muusikafestival Mägede Hääl, Narva Jooks, jpt.

Mõistagi on kohalike kohati utopistlikest unistustest ja ennastsalgavast aastatepikkusest tööst sirgunud mitmed unikaalsed turismiatraktsioonid ja vaatamisväärsused: Kiviõli Seikluspark, Eesti Kaevandusmuuseum, Narva promenaad, Valaste matkarada, jpt.

2018. aasta 11 kuuga käis Ida- Virumaal 33 000 turisti rohkem kui aasta varem, mis teeb kasvuks 17%. Turistide ööbimiste arv on tõusnud lausa 54 000 öö võrra (15%). „Kuid meie hoog pole kuidagi raugenud, 2019. aastal on teada ca 200-250 voodikoha lisandumisest Narva-Jõesuus, Purtses, Kiviõlis, Kauksis, Jõhvis jm ning uudiseid uutest plaanidest kuulen pea iga nädal. Narva hotelli ja Vabalava hotelli arendustega on 2020. aasta lõpuks Narva plaanitud veel täiendavalt 350 voodikohta," märgib Jalonen.

Ida-Virumaa on rahastajate lemmiklaps?

Aastatel 2017-2022 on EL Euroopa Regionaalarengu fondi ja riigi abiga Ida-Virumaal valmimas 10 suurt uut/uuendatud atraktsiooni kokku 20 miljoni euro väärtuses. Suurimaks peagi avatavaks atraktsiooniks saab Jaloneni sõnul olema hiiglaslik Aidu Veemaa.

Senitehtud projektidest, mis turistide meeli rõõmustavad, tunneb Jalonen uhkust Sillamäe Merepuiestee, Kiviõli suvise kogupere elamuspargi ja Valaste matkaraja üle. Kohe-kohe valmivad aga Tulivee salapiiritusmuuseum ja kontserdikeskus, Narva linnuse uus interaktiivne püsiekspositsioon (s.h. avatakse sisehoov ja idatiib). Paari aasta jooksul lisanduvad Kauksi rannahoone ja promenaad, Aidu Veemaa, Kreenholmi Tekstiilimaailm, Sillamäe rannapromenaad ning uuenenud Kaevandusmuuseum.

Kadri Jaoloneni juhitava Ida-Viru turismiklastri aktiivsust näitab ka sinna koondunud partnerite endi iseseisev tegevus: näiteks Tulivee restoran võitis Hõbelusika, Kiviõli Seikluskeskus Põhja-Eesti parima turismiaktraktsiooni tiitli, Alutaguse Matkaklubi juht Ingrid Kuligina sai Eesti matkategelaseks 2018. Narva linn konkureerib Euroopa Kultuuripealinnaks 2024 ja on pääsenud lõppvooru.

Kui võtta loogiliselt, siis ilmselt ongi Ida-Virumaa turismipotentsiaal kogu Eestis Tallinna kõrval kõige suurem. Pole ju meil kusagil mujal ette näidata sellist hingematvat mitmekesisust igale maitsele vaid pooletunnise autsõidu raadiuses: Eesti pikimad liivarannad, kõrgeim juga, suurim järvestik, pikimad tehislikud veekanalid, loodusesse kasvanud tööstuskultuuri pärand, ümberkujundatud kaevandused ja kõrged tuhamäed, unikaalsed stalinistliku kultuuri ansamblid, Euroopa suurimaid järvi, elamused kurjuse ja headuseriikide piiril, jpm. Iseasi, et seniajani on kõike seda rikkust varjutanud poliitilised ja ajaloolised mälumustrid, mis nüüdseks kohalike entusiastide aastatepikkuse töö taustal meie peades positiivsetele emotsioonidel lõpuks ruumi on tegemas. Uskuge, enam ei ole tuhkatriinut, vaid on oma parimas enesevastamise eas kaunis printsess, kes ka ise lõpuks peeglisse vaadanuna oma võludesse on hakanud uskuma.

Artikli ilmumist toetab ELi Regionaalarengufond.