Maaomanik: kas tulevikus võibki suurem maaomanik väiksemast nagu teerulliga üle sõita ja poliitiliselt jääb kõik korrektseks?

Kütuseaktsiis kehtestati 90-ndatel teede parandamiseks raha leidmiseks. Aja jooksul on kõigil meelest ära läinud, mille jaoks kogutakse, aga aktsiisi maksavad kõik siiani. Kui praegu lootakse pretsedent, kus avaliku huvi egiidi all võib riik ühelt ettevõttelt teisele teha miljonitesse ulatuvaid kingitusi, siis kas kahekümne aasta pärast peame seda normaalsuseks?, küsib Harku valla maaomanik Riho Ojaver.

Minu 1899. aastal sündinud vanaonu nooruspõlves lõppes Tallinna linn ära seal, kus praegu asub Palace hotell. Tallinna perekonnaseisuameti büroo Pärnu maanteel, kus täna pruute ja peige paari pannakse, oli tol ajal linnalähedane suvila ja Nõmme oli üldse eraldiseisev linn.

Saja aastaga on linn üsna palju arenenud ja kindlasti areneb ka edasi. Linna arengu suunamise jaoks teevad valitsused detailplaneeringuid ja arengukavasid ning kaitsevad nende abil avalikkuse huve. Samamoodi arenevad ka maardlad ja kaevandused, selle võrra, kuidas olemasolevad varud ammenduvad. Täna ei pea keegi siiski vastuvõetavaks, et kohalik omavalitsus võtaks ühe eraomaniku maad ja annaks need teisele.

Minu ettevõttel on maatükk Harku vallas ja ma jälgin murelikult Kiviõli sundvõõrandamise ümber toimuvat, kuna kui luuakse pretsedent, mille puhul ühe eraomaniku maad antakse avaliku huvi ettekäändel teisele, võib ka minu maatükki ohustada teisele ettevõttele kinkimine.

Meie maatüki mullakamara all pole küll põlevkivi, ent on paekivi, mis ulatub otsapidi lähedalasuva karjäärini. See tähendab, et ükskõik millisel ajahetkel võib riik hakata piirama meie võimalusi oma maal toimetada ning soosida ettevõtet, kes on talle aastaid maksnud ja keda ta paremini tunneb. Juba praegu ei luba valla üldplaneering meil hoolimata keskkonnaministeeriumilt saadud ehitusloale ehitustegevust arendada ja asi takerdub kord ühe ja kord teise põhjuse taha. Uus seadus võimaldab tulevikus aga pugeda avaliku huvi ettekäände taha.
Kas selline pretsedent on maaomanike suhtes õiglane? Kiviõli juhtumi tagant paistavad selgelt välja ühe ettevõtte majandushuvi kõrvad. Kas tulevikus võibki suurem maaomanik väiksemast nagu teerulliga üle sõita ja poliitiliselt jääb kõik korrektseks?

Mis Kiviõli sundvõõrandamise puhul minu silma kraabib, on väide, et kui maaomanikelt nende maid Alexela huvides ei võõrandata, ähvardab piirkonda sotsiaalne katastroof. Kui praegu kõne all olevatest varudest jätkub erinevatel hinnangutel 6-7-ks aastaks, siis kust hakkab põlevkivikaevanduse ressurss tulema pärast seda? Kelle maade kallale järgmises etapis minnakse? Kas seesugune lühinägelik majandamine ei too kaasa palju suuremat ja pikemaajalist sotsiaalset katastroofi? Selle juures ei ole lahendus, et riik avaliku huvi egiidi all võtab erafirmalt raha ja annab teisele erafirmale.
Riik küsib täna meie ettevõttelt maamaksu, aga maaga me midagi teha ei tohi ja pea kohal ripub kirves, et naturaliseerimise korras võetakse seegi käest ära. Esimene pretsedent on juba loomisel.

Kütuseaktsiis kehtestati 90-ndatel teede parandamiseks raha leidmiseks. Aja jooksul on kõigil meelest ära läinud, mille jaoks kogutakse, aga aktsiisi maksavad kõik siiani. Kui praegu lootakse pretsedent, kus avaliku huvi egiidi all võib riik ühelt ettevõttelt teisele teha miljonitesse ulatuvaid kingitusi, siis kas kahekümne aasta pärast peame seda normaalsuseks?