Kas tähtajalisel hoiusel on üldse enam mõtet? Investor selgitab, mis puhul tasub seda kindlasti kaaluda
Oma rahaasju planeerides on sageli lisaks niisama säästlikule eluviisile ja investeerimisele üks kolmas komponent – sihtotstarbeline raha kogumine, kirjutab investor Kristi Saare oma blogis. Olgu see siis näiteks oma kodu sissemaksuks raha kogumine, mõneks suureks remonditööks (näiteks katuseremont) raha kogumine või hoopis meelerahufondi stabiilne üles ehitamine, et finantsilist seljatagust kindlustada. Kuigi räägitakse palju säästmiselt üldiselt ja selle vajalikkusest, siis kõige levinum säästmise eesmärk praktikas aga on minu meelest just selline konkreetse sihiga raha kogumine.
Sageli jõuab minu postkasti just sarnaselt sõnastatud küsimus – mul on vaja x asja jaoks raha koguda, mida ma peaksin vahepeal tegema, kas võiksin kuskile raha investeerida? Sisuliselt küsitakse seda, et kui süda tilgub verd, et raha kontol niisama seisab ja näpud sügelevad, kas võiks midagi ette võtta?
Muidugi puhtalt numbritele otsa vaadates oleks tootlikum raha investeerida, aga on hetki elus, kus potentsiaalsest tootlusest on palju olulisem see, et raha on vajadusel konkreetselt olemas ja vajaduse korral võtta ilma mingisuguste riskideta. Näiteks kuna ise hiljuti kolisin, siis ei kujutaks ette, et mul oleks kodufondis vähem raha kui päevapealt mõne parandustöö jaoks vaja läheb.
Mulle tundub, et hoiustamine ei ole justkui enam „lahe“ või sama seksikas kui teised investeerimisvõimalused. Tegemist on aga täitsa sihtotstarbelise tootega, millel oma koht rahaasjade planeerimises täitsa olemas. Olen ka aru saanud, et kuigi inimestel on kontol väga palju raha, siis sageli istubki see niisama kontol, mitte ei ole ära hoiustatud. Et kui juba raha seisab, siis vähemalt natukene võiks ju sellega ka tegeleda.
Millal tähtajalist hoiust kasutada?
Esiteks tuleks saada selgeks, mis on tähtajalise hoiuse eesmärk. Tähtajaline hoius ei ole selline toode, mis kedagi rikkaks teeb. Tähtajalisel hoiusel on väga konkreetne roll – hoida sinu raha alles (ehk ei ole riski, et see ebaõnnestunud investeerimisvaliku pärast ära kaob) ja teiseks aitab veidi võidelda inflatsiooni vastu (ehk kui kontol raha seistes täpselt inflatsiooni võrra väärtust kaotab, siis hoius aitab veidi vähem rahal väärtust kaotada).
See tähendab, et tähtajaline hoius sobib kasutamiseks siis kui a) sul on suhteliselt konkreetne tähtaeg, millal võiks seda raha vaja olla (näiteks 3a pärast uus katus), b) selle rahaga riskimine on mõeldamatu (meelerahufond või kodufond näiteks), ehk olulisem on see, et raha on alles kui et tootlus oleks maksimaalne.
Mina näengi just varianti kasutada tähtajalisi hoiuseid abivahendina oma meelerahufondi või kodufondi paigutamiseks. Kui meelerahufond (3-6 kuu säästud) on juba suhteliselt tuntud lahendus, siis kodufondist räägitakse Eestis veidi vähem, ilmselt kuna see on sageli meelerahufondi osa.
Mina ei hakanud kodufondist enne eraldi mõtlema, kui olin uude kodusse kolinud. Kui pisikeses 2-toalises korteris ei olnud ülisuuri kulutusi ette näha, siis ridaelamuboksis on juba infrastruktuuri rohkem, millega midagi juhtuda võib. Isegi kui kulud jagada ühistu peale laiali, siis 8 boksi puhul on summa, mis võib korraga kuluda siiski suhteliselt suur.
Rusikareegel kodufondi kogumiseks on, et see peaks olema mingi protsent kodu väärtusest – uusarenduse puhul näiteks 1-2%, vanema maja puhul võib see küündida lausa 10%-ni kui suuri parandustöid vaja on. See on täpselt selline fond, mille puhul tasub raha panna tähtajalisele hoiusele tiksuma, et ta oleks kättesaadav ja samas natukene vähem väärtust kaotab.
Miks mitte niisama kontole raha koguda?
Kuna tähtajalise hoiuse puhul ei ole intress väga suur, siis sageli kuulen argumenti, et miks üldse “vaeva näha” hoiustamisega, et las raha olla niisama kontol. Ma siinkohal ei nõustuks, sest:
-Kui minul raha kontol on, siis sageli ma suudan sellega igasuguseid mitte-eesmärgipäraseid asju teha (mitte ära kulutada, vaid pigem ära investeerida), tekitades olukorra, kus seda seisvat rahalist puhvrit ei ole, kuigi peaks olema. Mul aitab tähtajaline hoius seda näppude sügelemist ära hoida, sest no kui hoius juba ära tehtud, siis ega seda ilmaasjata katkestama ei hakka
-“Vaeva nägemine” on suhteline mõiste, tänapäeval on hoiuse avamine paari kliki tegemine panga veebis ja ei pea võtma ette mingit keerulist lepingute analüüsi ega suuremat asjaajamist. Selle paari kliki pealt paar protsenti raha teenida on ajakulu mõistes küll täitsa OK teenistus
-Hirm, et äkki tuleb midagi paremat või et raha on koheselt vaja. See on ju nii lahendatav probleem – tähtajalist hoiust saab iga hetk katkestada ja erinevalt paljudest investeeringutest on raha kohe ja samas summas kontol.
-Investeeringute tootluse suurendamine kahe protsendipunkti võrra võtab palju rohkem tööd ja vaeva kui seisvate säästude tootluse suurendamine nulli pealt kahe protsendipunkti peale. Portfelli tasuks vaadata tervikuna – vahet pole palju sa muu rahaga võimled kui seisev raha midagi ei tooda – portfelli keskmise tootluse toob see ju alla!
Kuna hoiustel on riiklik garantii, siis tähtajalise hoiuse pakkuja valimise puhul ongi sisuliselt kaks komponenti, mida vaadata – peamine on intress (mis on päris mitmekordselt erinev pankade vahel) ja väikesel määral ka paindlikkus (mis on enamike puhul suhteliselt sarnane).
Kokkuvõttes, hoiustel on küll oma piirangud, aga ka oma plussid. Mina näen tähtajalisi hoiuseid umbes samamoodi nagu pensionifondi sääste – selline langevari, et kui muude investeeringutega midagi peaks (ajutiselt) juhtuma, siis on kindel summa rahulikult olemas ja igal hetkel kättesaadav.
Kui raha niisama seisab, siis tasuks kindlasti midagi sellega ette võtta, suuresti on minu meelest tegemist mõtteviisi muutmisega – isegi raha, mida säästudena kogud võiks natuke sinu jaoks tööd teha ja see on peamiselt lihtsalt kättevõtmise asi, et teha paar klõpsu kodupangast väljaspool. Kui oled tubli investor, siis ilmselt sinul tähtajalist hoiust vaja pole, aga täiesti tavalisel sääste koguval inimesel (näiteks sinu vanaisal või vanaemal) on kindlasti mõttekoht, et miks raha täitsa niisama seisab.
