Valitsus kinnitas viimaste aastate suurima pensionitõusu
„Tänu palkade kasvule on tänavune pensionitõus oma 8,4 protsendiga viimaste aastate suurim. Majanduse hea käekäik ja kõrge tööhõive on parim tagatis, et pensionid käiksid ajaga kaasas," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Näiteks 44-aastase staažiga inimese vanaduspension on 1. aprillist pea 40 eurot kõrgem ehk 483 eurot - see on üle 100 euro enam kui nelja aasta eest."
Pensioni baasosa on pärast indekseerimist eelnõu kohaselt 191,6 eurot ja aastahinne 6,627 eurot. 2019. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist.
Pensionide indekseerimine maksab riigile tänavu 113,6 miljonit eurot (2018.a 97,6 mln eurot). Pensione indekseeritakse 349 600 pensionäril (2018.a 375 649).
Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida need tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Indeksi väärtus sõltub 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust (palkade suurenemine) ja 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust (hindade muutus).Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension.
Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee.
Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on puuduva töövõime korral päevamäär 13,79 eurot ja töövõimetoetus ca 413,7 eurot kuus (2018.a 381 eur/kuus). Osalise töövõime korral on päevamäär 7,86 eurot ja toetus 235,8 eurot kuus (2018.a 217 eur/kuus). Töövõimetoetuse suuruse arvutab töötukassa iga kalendrikuu kohta.
Praegune pensionide indekseerimise kord hakkas kehtima 11 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2008, kui indekseerimine seoti sotsiaalmaksu laekumisega varasemast suuremas mahus.
