Ekspert selgitab: mis on küberlogelemine ja miks ei tohi töötajatel seda ära keelata
Küberlogelemine on piirisituatsioon ja oluline puhver ning viis tööstressiga toimetulemiseks, kinnitas professor emeritus Mare Teichmann Eesti Konverentsikeskuse psühholoogiakonverentsil Eesti Psühholoogia Konverents 2019.
Küberlogelemine on see, kui oleme õigel ajal oma , käime tööl, aga surfame internetis ja tegeleme nende asjadega, mis meie töökohutuste hulka ei kuulu. See ei ole produktiivne, tulemuslik tegevus, selgitas Teichmann. Inimene tegeleb oma isiklike e-mailidega, viibib sotsiaalmeedias, ostleb veebipoodides, loeb uudiseid või on tal oma tööst selline tülpimus, et otsib tööpakkumistest uut tööd, jne.
Ameeriklaste uuringu kohaselt kulub inimestel küberlogelemisele 24% ehk pea veerand tööpäevast. Teichmann avaldas lootust, et Eestis on see näitaja ehk pisut väiksem.
Teichmanni sõnul on küberlogelemine otseselt seotud ettevõtte töökorralduse ja juhtimisega. Nii on inimesel liiga palju erinevaid rolle, nende roolide olemus ei ole selge ning tekib rollikonflikt. Või on inimesel liiga vähe tööd ning ta logeleb ja igavleb ning tekib tülpimus. See kõik viib aga tootlikkuse languseni.
Selle vastu aitab aga vaid muutused töökorralduses. „Küberlogelemist ei tohiks ära keelata. Kui sinu alluvad logelevad, siis vaata, palju neil on tööd on ja milline on nende stressitase,“ kinnitas Teichmann.
Küberlogelemisega on seotud ka nutisõltuvus. 2007. aasta andmetel kannatab 5-10% veebis surfajatest sõltuvuse all. Viimased uuringud näitavad, et neid on juba 38%.
Kust läheb aga sõltuvuse piir?
„Kui te ka wc-s käite oma nutivahendiga, siis on sõltuvus,“ kinnitas Teichmann „ seal veel ei ole nutiriistadel funktsiooni tekkinud,“ rääkis Teichmann viidates sellele, et voodi korvale võetud nutiseadet ei saa automaatselt sõltuvuse ilmingiks pidada, sest paljud inimesed kasutavad seda äratuskellana.
Teichmann tõdes, et edukat ravi nutisõltuvusele ei ole leitud. Sõltuvustega kipub olema nii, et üks sõltuvus vahetatakse lihtsalt teise ehk üks pahe vahetatakse teise vastu. Teichmanni sõnul jääb sõltlastest pärast ravi 52% mingisse teise sõltuvusse.
