Valdur Mikita: peaksime tegelema oma tugevate külgedega ning jätma nõrgad küljed kus seda ja teist
Elu peaks olema lõbus seiklus, kus on palju kehalist tegevust. Esile kerkivaid probleeme ei pea mitte lahendama, vaid nende eest peaks ära jooksma, rääkis kirjanik ning semiootik Valdur Mikita Eesti Konverentsikeskuse psühholoogiakonverentsil Eesti Psühholoogia Konverents 2019, kus otsiti vastust küsimusele, kuidas hoida end vaimselt tasakaalus, kuidas töötada innukalt ja tulemuslikult nii, et igapäevaelu pinged ei laastaks meie vaimset tervist.
„Probleemid ei ole selleks, et neid lahendada, vaid selleks et need puruks lüüa, nende eest ära joosta või neid eirata,“ tõdes Mikita, lisades, et pidevalt probleemidega tegeledes olemegi me üks suur probleem.
Mikita sõnul annab tarkvara restartimine meile rohkem tulemust kui parandamine. Kinni jooksnud närvisüsteemi taaskäivitavad kõige paremini naer, ootamatud sündmused ja jooksmine. Mikita sõnul on teda oma elu raskematest hetkedest aidanud üle saada jalgrattasõit.
Mikita tugines oma ettekandes suures osas eesti päritolu ameerika psühholoogi, psühhobioloogi ja neuroteadlase Jaak Panksepa teadustöödele ja arvamusele. Panksepp uskus, et teadvus on aju evolutsiooni käigus “ehitatud” emotsionaalsele baasile ning afektiivsed struktuurid on kõigil imetajatel sarnased. Seetõttu on võimalik loomade abil õppida tundma ka inimese emotsioonidega seotud ajustruktuure ning leida lahendusi paljudele psühhiaatrilistele emotsionaalsetele häiretele.
Panksepp ütleb, et inimese ja roti õnnelikuks tegevad asjad on samad. Kui teame, mis roti õnnelikuks teeb, teame ka seda, mis teeb õnnelikuks inimese.
Mikita tõi välja, et otsimine ning mäng on aju baasvajadused ning õnneliku elu mudeliks on avastuslik mäng. „Inimene ei saa olla õnnelik ilma nende kahe asjata,“ kinnitas Mikita.
Pika ja õnneliku elu eeldused:
- Sõbrad- lähisuhted, sotsiaalne elu.
- Elu, mis pakub väljakutseid. Nimelt on eakate inimestega tehtud uuringutest selgunud, et nad on kõige rohkem kahetsenud oma elus igavust.
- Füüsiline aktiivsus.
Mikita tõdes, et inimene vajab õnnelikuks olemiseks intellektuaalselt ja füüsiliselt üle jõu käivaid ülesandeid.
Panksepp pani tähele, et neil rottidel, kes lapsepõlves mängisid rohkem, läks ka elus paremini.
Mikita tõdes, et laste intellektile ei ole paremat arendajat kui mürgeldamine.
Hea huumoritaju seostub vaimsete võimetega. Mikita tõi välja, et eriti palju naerdakse tagaajamise käigus. Seejuures naerab tagaaetav alati rohkem kui tagaajaja. „Eesti ära jooksmine on kõikide mängude ema,“ tõdes Mikita. Ehk elu on üks tants ja tagaajamine.
Elu peab olemas seikluslik. Depressiooni langevad inimesed, kellel ei ole võimalust piisavalt otsida. Ja õnneliku elu eeldus on, et selles oleks palju üllatusi.
Nii kipub inimene Mikita sõnul elu positiivselt mõtestama neil hetkedel, mil ta hüppab pea ees vette tundmatus kohas. Üle-eesmärgistatud elu kipub olema õnnetu.
Liikumine on vaimse tervise baaskomponent
Liikumine on Mikita sõnul ilmselt kõige tähtsam vaimse tervise element. „Kui mulle teele tekib mingi probleem, siis ei ole mõtet seda lahendada. Parem on selle eest ära joosta,“ tõdes ta.
Mikita tõdes, et liikumine vallandab neurogeneesi ehk tekib kaks korda enam ajurakke, kuid ellu jäävad need avastuslikus keskkonnas.
Mikita sõnul on kõige lollikindlam viis saada ajurakke liikudes. „Maakodu pidamine, aias toimetamine või maatöö on äraunustatud liikumisviis,“ märkis Mikita.
Närvirakkude ellujäämine suureneb, kui minna avastuslikku keskkonda. Suurepärase võimalusena toob Mikita siin välja seenelkäigu. Seenel käimise jõud väljendub tema sõnul näiteks selles, et väljakununenud nutisõltuvusega lastel on seenel käimine ainus tegevus, kus nad on valmis sellest loobuma.
Eesti kontsekstis võiks korilus Mikita sõnul olla üks vanemaid avastuslikke tegevusi.
