On levinud arvamus, et suurem osa köögivilju, marju ja puuvilju tuleks süüa toorelt, sest see on kõige parem viis.

„On tõsi, et vees lahustuvad vitamiinid lähevad tihti keetmise ja kuumutamise käigus kaduma," sõnas toitumisspetsialist Reijo Laatikainen. Näiteks kaotab brokkoli 15-30 minutilise keetmise järel ligi poole selles sisalduvast c-vitamiinist, folaadist ja b-grupi vitamiinidest. Aga näiteks aurutamise käigus on vitamiinide kadu väiksem, selle käigus läheb kaduma umbes 10-20% kasulikke aineid.

Küll aga ei peaks seetõttu siiski kõiki köögivilju sööma toorelt, sest kui näiteks 25 protsenti kasulikest vitamiinidest läheb raisku, jääb 75 protsenti alles.

Kuumtöötlemine pole alati halb

Osade köögiviljades sisalduvate vitamiinide imendumisvõime aga paraneb küpsetamise või keetmisega. Näiteks porgandites ja tomatites tulevad keetmise või küpsetamise käigus nendes sisalduvate ainete mõjud paremini esile. Porgandid ja tomatid sisaldavad lükopeeni ja beeta karoteeni, mille kuumutamine aitab neil hiljem paremini kehas imenduda.

Kuidas rohkem köögivilju tarbida?

Kui peaks tunduma, et piisava koguse köögiviljade tarbimine on keeruline, siis on hea mõte „peita" köögivilju tavaliste toitude sisse. Näiteks saab lisada erinevaid püreesid või purustatud köögivilju küpsetiste ja kastmete sisse. Selle juures on ka see hea, et lisaks suuremale köögiviljade tarbimisele, muutuvad need toidud ka vähem kaloririkkaks.

Variant on lisada ka kasulikke köögivilju koos puuviljadega smuutide sisse, kus nende maitse ei tule otseselt esile.