Rünnakud toimusid aastatel 2015-2018 ning oma jälgede segamiseks kasutati plokiahela tehnoloogiat. Väidetavalt on häkkerid osa Põhja-Korea sõjaväest ning seega on toimepandud vargused osa riigi valitsuspoliitikast. Varastatud on nii raha kui andmeid. Andmete varguse korral on hiljem raha teenitud andmete müümisega.

Eksperdid jõudsid järeldusele, et virtuaalsed valuutad on võimaldanud Põhja-Koreal eirata majanduslikke sanktsioone, kuna nende liikumist on raskem jälgida ja raha on võimalik korduvalt pesta. Krüptorahade eest on võimalik osta erinevaid välisvaluutasid.

Samuti leiti, et Hong Kongis tegutsenud idufirma Marine Chain on kasutanud plokiahela tehnoloogiat, et mööda pääseda Põhja-Koreale sätestatud sanktsioonidest. Ülemaailmselt tegutsenud idufirma tegeles laevade müügiga. Väidetavalt müüs Marine Chain Põhja-Korea valitsusele suures koguses krüptotvaluutasid. Ametnikud lõpetasid selle firma tegevuse septembris 2018.

Häkkerite grupi nimi olevat Lazarus ning nad on alates 2017. aastast eri krüptorahadega tegelevatelt kauplemisplatvormidelt varastanud üle 571 miljoni dollari väärtuses valuutasid. See grupp pani toime ka seni ajaloo suurima krüptovarguse, mil Jaapani firmalt Coincheck saadi 2018. aasta jaanuaris kätte 532 miljonit dollarit. Aruande esitanud eksperdid soovitasid kõikidel liikmesriikidel infot jagada, et vältida tulevasi rünnakuid valitsusasutuste vastu.

Ka teised riigid, kellele on saktsioone kehtestatud, on väitnud, et krüptoraha on efektiivne võimalus seatud piirangute vältimiseks. Näiteks on Iraani pangad loonud oma krüptoraha PayMon ja soovivad paljude riikidega edaspidi just krüptovaluutades tehinguid teha.