Ei suuda õigeid otsuseid langetada? Kolm viisi kuidas seda oskust parandada
Hea otsuse langetamiseks peab olema ülevaade kahest asjast: kuidas erinevad valikud mõjutavad erinevate tulemuste tõenäosust ning kui soovitavad need tulemused on. Ehk teisisõnu, otsustamine nõuab nii ennustamist/prognoosimist kui otsustusvõimet. Kuidas aga neis mõlemas end arendada? Harvard Business Review toob välja kolm reeglit, mida järgida.
Nende kolme reegli järgimine parandab valikute tagajärgede prognoosimise võimet ning mõistmist, kas sa neid tagajärgi soovid.
Reegel nr. 1
Nobeli preemia laureaat Daniel Kahneman on öelnud, et liigne enesekindlus on esimene asi, mille ta minema pühiks, kui tal oleks võlukepike. Liigne enesekindlus on aga üldlevinud, eriti meeste, varakate ning isegi ekspertide seas. Liigne enesekindlus ei ole mitte universaalne fenomen- see sõltub erinevatest teguritest, nii kultuurilistest kui isiksuslikest, kuid on üsna tõenäoline, et oled otsustusprotsessi erinevate etappide valdamises enesekindlam kui peaksid olema.
Nii et esimene otsustamise reegel on: ära ole milleski kindel. Usud, et valik A viib tulemuseni B? See on vähem tõenäoline kui usud. Arvad, et tulemus B on parem kui C? Tõenäoliselt oled sa ka selles liiga kindel.
Kui sa lõpuks tunnistad, et oled liiga enesekindel, võid oma otsustamisloogikat analüüsida ning seda muuta. Mida sa veel mõtleksid ja kaaluksid, kui oleksid vähem kindel, et A põhjustab B või B on eelistatum kui C? Kas oled valmis tulemuseks, mis oleks drastiliselt erinev sinu oodatust?
Reegel nr. 2
Kahneman rääkis loo ajast, mil osales õpiku koostamises ning palus kaasautoritel hinnata, millal nad esimese variandi valmis saavad. Kõik, kaasa arvatud Kahneman ise, pakkusid aega, mis jäi 18 kuu ning 2,5 aasta vahele. Siis küsis Kahneman ühelt mitmete õpikute koostamises osalenud kaasautorilt, kaua selline protsess tavapäraselt aega võtab. Vastuseks sai ta, et tegelikkuses ei lõpetanud 40% gruppidest raamatut kunagi ning tal ei tulnud ka meelde ühtki projekti, mis oleks valminud vähem kui seitsme aastaga. Seekordne õpik oli ratsionaalsusest ning kaasautor oli valmimisaega pakkunud varasematele kogemustele mõtlemata. Nii vastaja vea kui kogu Kahnemani jutu mõte on, et nad oleksid pidanud mõtlema ka sellele, kui pika aja sellised projektid tavaliselt võtavad.
Üldiselt soovitavad uurijad prognooside alustuseks ehk otsuse langetamise võtmesisendina küsida: „Kui kiiresti see tavapäraselt juhtub?". Kui plaanid asutada idufirmat, võiksid küsida: kui suur protsent idufirmadest ebaõnnestub? (või kui suur osa õnnestub?). Kui teie ettevõte kaalub mõne teise firma soetamist, tuleks alustada küsimusest: kui sageli üleostmised ostja väärtust suurendavad?
Nii, et kui arvad, et tulemus B on eelistatum kui C, võid endalt küsida: kui tihti on seda juhtunud? Näiteks kui tahaksid firmat asutada ning kaalud, kas veeta aastaid ettevõtmisega mis lõpuks läbi kukub või jääda senisele palgatööle, võid küsida: kui tihti soovivad läbikukkunud ettevõtjad, et poleks üldse alustanud ning jäänud oma endisele tööle?
Nii prognoosi kui otsustamise idee on eemalduda nn sisevaatest, kus analüüs on pärsitud. Selle asemel on parem vaadata väljastpoolt, kus alustad kõigepealt sarnastest juhtumitest ning alles seejärel hakkad enda spetsiifilist juhtumit kaaluma.
Reegel nr. 3
Mõtle tõenäosuslikult ja õpi pisut tõenäosusteooriat.
Kahte esimest reeglit saab kohe rakendada, kuid kolmas võtab veidi aega. Kuid asi on seda väärt. Analüüsid näitavad, et isegi lühike tõenäosuse baastreening aitab olla parem prognoosija ning vältida teatud kognitiivseid nihkeid.
Kui tunned end tõenäosusega ebamugavalt, pole paremat investeeringud kui parandada oma otsuste langetamist, kulutades selle õppimiseks 30 minutit või tund.
Tõenäosusteooria kasutamine aitab sind kahe esimese reegliga.
Kuigi kõiki kolme reeglit on võimalik kasutama hakata suhteliselt kiiresti, siis nendes meistriks saamine nõuab praktikat. Ja fakt on, et neid reegleid mõnda aega kasutades võid sa oma oskuste osas muutuda liiga enesekindlaks.
Head otsustajad ei kasuta neid kolme reeglit mitte ainult rasketes olukordades, vaid kogu aeg. Nad mõistavad, et pealtnäha kerged otsused võivad olla rasked ja tõenäoliselt teavad nad vähem kui arvavad.
