Kapo Hiina investeeringust Helsingi- Tallinna tunnelisse: kui kaitsemehhanismid toimivad, pole ohtu. Ahnus, lollus ja laiskus võivad aga mehhanisme haavata

Kui saame usaldada riigi kaitsemehhanismide toimimist, pole investeering iseenesest oht. Probleem on see, et kaitsemehhanismid võivad olla haavatavad korruptsiooni, ahnuse, lolluse, laiskuse vms “inimliku” faktori mõjul, tõdes kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Arpo vastsueks küsimusele, kuidas nad suhtuvad Hiina riigiga seotud investeeringusse Tallinna-Helsingi tunnelisse.

Arpo ütles, et Hiina investeeringud üle maailma on suunatud eelistatult taristusse või võtmetehnoloogiatesse. Soovitavalt oodatakse ka asukohamaa riiklikku investeeringut, mis ühelt poolt minimeerib riske, aga samas annab ka juurdepääse riigi tasemel strateegiliste otsuste langetajatele.

Arpo sõnul pole kahtlust, et Hiina kasutab majandushoobasid aktiivselt ja targalt oma poliitika teostamiseks. Samas on tema sõnul raske leida käegakatsutavaid tõendeid, et eksporditav infotehnoloogia reaalselt infot varastaks või teiste riikide taristusse tehtud investeeringute abil pandaks toime reaalset poliitilist väljapressimist.

Arpo sõnul tuleb suurimaks ohuks Hiina poolt pidada oma väärtuste surumist rahvusvahelistesse suhetesse ja maailma julgeolekusüsteemi, mis seni püsib paljuski euroopalikel väärtustel. Inimõigused on siin heaks näiteks ja indikaatoriks. Küsimus on tema sõnul ka selles kui agressiivseks Hiina poliitika tulevikus kujuneb. "Oluline on märgata ka seda, et Hiina välispoliitika ja reaalsed sammud pole viimastel aastakümnetel olnud kaugeltki võrreldavad Venemaa agressiivsusega," märkis Arpo.