Eesti Pank: Eesti eksportijate tulevik on ebakindel

Maksebilansi andmetel kasvas Eesti kaupade ja teenuste eksport 2018. aasta viimases kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 6,6%. Enamikus euroala riikides kaubaekspordi kasv eelmise aasta lõpus aeglustus, ent Eesti ekspordikasv oli kiire. Tõenäoliselt aga hakkab ebakindlus Euroopas peagi pidurdama ka Eesti ekspordikasvu, teatas Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann.

Ligi kolm neljandikku Eesti ekspordist läheb Euroopa Liitu. Aasta viimases kvartalis varjutasid nii Euroopa kui ka muu maailma majanduse väljavaadet tumedad pilved. Lahvatanud kaubandussõdade negatiivse mõju oht ja maailma kaubanduspoliitika selgusetus, sotsiaalsete pingete laienemine Prantsusmaal ja Hispaanias, Brexiti ebamäärasus, mitme riigi suur võlakoormus, eelarvepoliitilised pinged ja autotööstuse probleemid – kõik see mõjutas Euroopa Liidu majandust. Riigiti mõju küll erines, kuid pea kõikjal oli see negatiivne ja seda tunti valdavalt ühel ajal. Selle tagajärjel aeglustus Eesti välispartnerite nõudlus importkaupade ja -teenuste järele 2018. aasta neljandas kvartalis 1,3%ni.

Eesti kaupade ja teenuste eksport on ületanud importi juba rohkem kui kümme aastat ning maksebilansi jooksevkonto on püsinud juba kuus aastat ülejäägis. Jooksevkonto ülejääk võib tekkida eri põhjustel. Seda võib põhjustada ekspordi tugev areng, kuid vahel hoiavad kodumaal inimesed ja ettevõtted oma tarbimist ja investeerimist tagasi, pidurdades nõnda impordinõudlust. Jooksevkonto ülejääk võimaldab paigutada välismaale oma jõude seisvaid sääste, vähendada välisvõlga ja parandada riigi investeerimispositsiooni. Välisvõla statistika kohaselt kasvasidki Eesti residentide võlanõuded välisriikide residentide vastu 2018. aasta lõpu seisuga 4,6 miljardit eurot suuremaks kui võlakohustused (ehk 18%ni SKPst). Samal ajal aga võib liiga vähene investeerimine kiire majanduskasvuga riigile ebasoodsalt mõjuda ja takistada pikemas vaates kasvujõudlust.