Välisluureamet manitseb Hiina tehnoloogia suhtes ettevaatusele
Viimastel aastatel on Euroopa Liit, aga ka USA ja paljud teised riigid võtnud ettevaatlikuma hoiaku Hiina välisinvesteeringute ja tehnoloogia suhtes. Selleks on mitu põhjust.
Esiteks on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud Hiina investeeringud Euroopasse. Investeeringuid on tehtud kõikidesse majandusharudesse, kuid tajutavamad on need transpordi ja tehnoloogiavaldkonnas. Teiseks kasutab Hiina välisinvesteeringuid aina enam poliitilistel eesmärkidel, et tugevdada Hiina positsiooni maailmamajanduses.
Hiina ettevõtted on püsivalt näidanud üles suurt huvi lääneriikide IT- ja muude tehnoloogiafirmade vastu ning piiratud ligipääs USA turule võib suurendada nende huvi Euroopa IT-ettevõtete vastu. Seejuures on oluline, et Hiina seadused ei kaitse eraettevõtteid riigi huvi ja sekkumise eest nende tegevusse. See tähendab, et Hiina riik saab vajadusel ligipääsu eraettevõtte omandatud kaasaegsele tehnoloogiale või tundlikule infole.
Kolmandaks on Hiina riiklikke huve teenivad küberoperatsioonid pälvinud laia kõlapinda kogu maailmas. Võrdlemisi tavaliseks on saanud Hiina päritolu IT-seadmetest turvaaukude või nn tagauste avastamine – pahavara on leitud mobiilseadmetest, arvutitest ja ka keerulisematest võrguseadmetest. Hiina küberoperatsioonid toetavad kommunistliku võimupartei ja sõjaväe tegevust ning teevad tööstusspionaaži Hiina tehnoloogiaettevõtete kasuks. Mitu riiki (USA, Austraalia, UusMeremaa jt.) piirab Hiina päritolu tehnoloogialahenduste kasutamist oma riiklikes telekommunikatsioonilahendustes, kuna ei ole kindel, et neid ei kasutata Hiina huvides luure eesmärgil.
Kuhu info liigub?
Julgeolekuohuks peetakse Huawei ja ZTE turvalahenduste, näiteks tulemüüride kasutamist, kuna need on ettearvamatud ja ebaturvalised. Huawei puhul ei või olla kindel ja tootja ei ole veenvalt tõestanud, et ta ei järgi Hiina riiklikku luureseadusest (kehtib alates 2017. aasta juunist), mille alusel „kõik Hiina organisatsioonid ja kodanikud peavad (..) tegema vajadusel koostööd riigi luureasutustega.“
Välisluureameti hinnangul tuleb neid riske analüüsida vältimaks sõltumist tehnoloogiast, mis võib potentsiaalselt tekitada julgeolekuohtu nii riigi- kui ka erasektoris. Hiina ei taha enamasti lõhestada lääneriikide ühiskonda ega destabiliseerida oma suurimaid kaubanduspartnereid, nii nagu seda teeb Venemaa. Hiina propaganda ja lobitöö keskendub peamiselt oma poliitiliste ja majandushuvide toetamisele.
Eestiga suhestub Hiina investeeringute küsimus kõige värskemalt Tallinn-Helsingi tunneli teemal. Soome visionäär Peter Vesterbacka soovib tunneli 2024. aastaks valmis saada. Naistepäeval teatas Vesterbacka, et on sõlminud tunneliprojekti rahastamiseks Hiina kapitali esindava Touchstone Capital Partnersiga 15 miljardi euro ulatuses vastastikuse mõistmise protokolli ehk mittesiduva eelkokkuleppe. Kaks kolmandikku projektist finantseeritaks võlakirju välja lastes ja üks kolmandik erakapitali investeeringutega, mis annaks Touchstone’ile vähemusosaluse.
Investeering pole iseenesest oht
Kui rahastamine muutub päevakajalisemaks, on finantseeringule tarvis ka kaitsepolitsei heakskiitu. „Kui saame usaldada riigi kaitsemehhanismide toimimist, pole investeering iseenesest oht,” ütles kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Arpo. Ta lisas, et Hiina investeeringud üle maailma on suunatud eelistatult taristusse või võtmetehnoloogiatesse. Soovitavalt oodatakse ka asukohamaa riiklikku investeeringut, mis ühelt poolt minimeerib riske, aga samas annab ka juurdepääse riigi tasemel strateegiliste otsuste langetajatele.
Arpo sõnul pole kahtlust, et Hiina kasutab majandushoobasid aktiivselt ja targalt oma poliitika teostamiseks. Samas on tema sõnul raske leida käegakatsutavaid tõendeid, et eksporditav infotehnoloogia reaalselt infot varastaks või teiste riikide taristusse tehtud investeeringute abil pandaks toime reaalset poliitilist väljapressimist.
Arpo sõnul tuleb suurimaks ohuks Hiina poolt pidada oma väärtuste surumist rahvusvahelistesse suhetesse ja maailma julgeolekusüsteemi, mis seni püsib paljuski euroopalikel väärtustel. Inimõigused on siin heaks näiteks ja indikaatoriks. Küsimus on tema sõnul ka selles kui agressiivseks Hiina poliitika tulevikus kujuneb.
