EKRE ideedest suunatud koalitsiooniläbirääkimistest ärevusse sattunud Eesti Startupijuhtide Klubi saatis kõigile parlamendierakondadele kirja, kus palub poliitikat, mis jätaks üleilmse haardega ettevõtete peakontorid ja arendusüksused Eestisse.

Avatud majandus ei ole rahvuslike huvide vastand, vaid rahvuse ja riigi kestmise eeldus, kinnitas pöördumisele alla kirjutanud klubi president Sten Tamkivi.

Kui välismaalastest helgemad pead Eestisse tööle tulla ei saa, siis ei ole Eestis tegutsevatel rahvusvahelistel ettevõtetel võimalik oma peakontoreid ja arendusüksusi Eestis hoida ja need töökohad kolivad teistesse riikidesse. Kuid siis peavad Eestist välja rändama ka need eestlased, keda rahvusvahelised ettevõtted tööle ootavad.

„Eestisse kolinud välismaised spetsialistid õpivad hea meelega Eesti kultuuri, tavasid ja sageli ka Eesti keelt. Suurem osa nendest kolib kunagi tagasi oma kodumaale, nende palgalt tasutud maksudest ei pea edaspidi pensionit maksma ja seega ei muutu nad osaks meie sotsiaalhoolekande-kuludest,” seisab kirjas.

Toome ära poliitikutele saadetud kirja täismahus:

13. märtsil 2019 Tallinnas

Lugupeetud Kaja Kallas ja Eesti Reformierakond,
Lugupeetud Jüri Ratas ja Eesti Keskerakond
Lugupeetud Mart Helme ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond,
Lugupeetud Helir-Valdor Seeder ja Erakond Isamaa,
Lugupeetud Jevgeni Ossinovski ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond,

Kirjutame Teile Eesti tehnoloogia-iduettevõtete nimel, mis on täna tööandjaks 5000 inimesele, teenisid 500 miljonit eurot käivet ja tõid eelmisel aastal Eestisse üle 300 miljoni euro välisinvesteeringuid. Tahaksime neil ärevatel koalitsioonide klapitamiste aegadel jagada Eesti kõige kiiremini kasvava majandussektori ootusi Eesti riigikorraldusele ja valitsuse prioriteetidele.
Otsustasime pöörduda Teie kui valimistel mandaadi saanud erakondade juhtide poole isiklikult, mitte meedia vahendusel.

Me usume, et kiiresti kasvavad tehnoloogiafirmad on Eesti tuleviku majanduse üks peamiseid mootoreid, ja nii riigil kui ühiskonnal laiemalt tasuks neisse soosivalt suhtuda, et neid meil rohkem oleks. Oleme sõnastanud oma sektori kui terviku arendamisel eesmärkideks, et

1. Eestis loodud tehnoloogiafirmad jäävad Eesti äriregistrisse ka väliskapitali kaasates;

2. rahvusvaheliste ettevõtete asutajad tahavad oma firma registreerida Eestis;

3. tehnoloogiafirmad loovad palju kõrgelt kvalifitseeritud töökohti just Eestisse.

Aga kui lubate, siis avaksime konteksti laiemalt: miks neid idufirmasid Eestile üldse vaja on, ja mida me ootame riigilt, eksportiva tehnoloogiasektori kasvatamiseks vajalike eeldustena.

Mida kasvavad tehnoloogiafirmad Eestile pakuvad

• 2018. aastal tõid enam kui 400 aktiivset idufirmat Eesti majandusse üle 300 miljoni euro välisinvesteeringuid, teenisid oma tegevusega üle 500 miljoni euro käivet (peamiselt eksportides) ja andes tööd enam kui 5000 kõrgepalgalisele töötajale (aastane kasv +30%). See on terve suurusjärgu, 10X kiirem, kui meie majandus kasvab keskmiselt, ja sellist kasvutempot oleme suutnud hoida enam kui viis aastat (pikemal hindamisel tuleb arvestada, et vaid 15 aastat tagasi puudus see sektor sootuks).

• Kogu alustava tehnoloogiasektori pealt kokku teenis Eesti riik 2018. a juba üle 60 miljoni euro maksutulu. TransferWise, Bolt (Taxify) ja Pipedrive maksavad juba 18 miljonit eurot tööjõumakse aastas. See raha ei ole Eesti sees niisama ümber jagatud, vaid päris uus, toodud maailmast Eestisse juurde. Just selle raha eest saabki tõsta õpetajate ja meditsiinitöötajate palka, pakkuda tipp-tasemel kõrgharidust ja arendada kultuuri. Suurem tõõjõumaksude laekumine aitab tasakaalustada sotsiaalset ebavõrdsust ja toetada vähem kindlustatud peresid.

• Eesti eesmärk võiks olla hoida kohalikud geeniused kodumaal. Kui pakkuda neile piisavalt ägedaid väljakutseid Eestis, siis meie oma talendikad noored Eestisse ka jäävad. Kui Eestis tegutsevad globaalse haardega ettevõtete peakontorid ja arendusüksused, siis vähendab see väga oluliselt Eesti helgemate peade väljarännet.

• Kui Eestis tegutsevad globaalse haardega ettevõtte peakontorid ning arendusüksused, tahavad helgemad pead välismaalt tulla Eestisse tööle – olenemata sellest, et ilm on vahest külm. Väikesele riigile tähendab see ebaproportsionaalselt suurt lisanduvat maksutulu. Kui aga helgemad pead Eestisse tööle tulla ei saa, siis ei ole tööjõupuuduse tõttu Eestis tegutsevatel globaalse haarde ettevõtetel võimalik oma peakontoreid ja arendusüksusi Eestis hoida ja need töökohad kolivad teistesse riikidesse.
Ilma ekspordi ja suures osas eestlastele kuuluvate eksportivate ettevõteteta Eesti edukaks ei saa. Edukalt ei saa eksportida ilma, et nende riikide kodanikud meie firmades töötaks.

• Kui tahame, et Eestis kasvatatud toiduaineid tarbitaks rohkem ja kohvikutel, juuksurisalongidel ning poodidel oleks rohkem kliente, siis selleks peab ühiskonnas kasvama ostujõuliste inimeste oskaaal. Tänu ekspordile kõrget palka saavad tehnoloogia-töökohad tekitavad läbi kohaliku tarbimise juurde oluliselt teiste sektorite töökohti (õpetajad, kohvikupidajad, arstid, juristid, kinnisvaramaaklerid, juuksurid, taksojuhid, ehitajad jne). Kui kohalikke kliente jagub, siis ei pea ooperilaulja tingimata Viinis töötama, ehitaja ei pea Soomes ehitama, kokk ei pea Stockholmi kolima ning Eesti kirjanik saab kirjutada eesti keeles, sest eestikeelseid lugejaid on piisavalt.

Eesti idufirmades on palju positiivset patriotismi. Mööda maailma oma äri edendades räägitakse alati ka Eesti lugu ja oma firma otseste vajaduste kõrval otsitakse viise, kuidas tuua kasu oma kodumaa majandusse, kultuuri, heategevusse. Globaalse haardega ettevõtted aitavad Eestit maailmas suuremaks teha.

• Eestisse kolinud välismaised spetsialistid õpivad hea meelega Eesti kultuuri, tavasid ja sageli ka Eesti keelt. Suurem osa nendest kolib kunagi tagasi oma kodumaale, nende palgalt tasutud maksudest ei pea edaspidi pensionit maksma ja seega ei muutu nad osaks meie sotsiaalhoolekande-kuludest.

• Juba edukaks kasvanud tehnoloogiafirmade asutajad ja varajased investorid on muutunud oluliseks Eesti oma kapitali allikaks, nii järgmise laine ettevõtete käivitamisse investeerimisel kui ka heategevuses. Hiljuti loodi just nende ettevõtjate poolt 1 miljoni euro piiri ületav Haridusfond, ja sagedased on rahalised annetused kodanikuühendustesse, loodushoidu, kultuuri ja mujale heategevusse.

Kokkuvõtteks

Viimaste valimiste-eelsetes tulistes vaidlustes oleme kuulnud, et Eesti ees on põhimõtteliselt kaks suurt valikut: kas suurem avatus maailma suhtes, või hirmude najal enesesse sulgumine.

Maailmas sageli ringi liikuvate ettevõtjate, ja kogu maailmas kliente teenindavate kasvuettevõtete jaoks on iseenesest mõistetav, et kiiremini kasvab väike, avatud ja dünaamiline Eesti, kus on hea töökohti luua ja kuhu rikkust koju tuua.

Loodame samuti, et see kiri aitab mõista, et avatud majandus ei ole rahvuslike huvide vastand, vaid Eesti inimeste heaolu kasvatamise ja seeläbi meie rahvuse ja riigi kestmise otsene eeldus. Eesti ettevõtjad ja firmade töötajad on suured Eesti patrioodid.

Loodame, et käesolev kiri aitab Teil mõista eesseisvate valikute mitmetahulisust ja lisab indu moodustada koalitsioon, mis kaitseb ja arendab ülalkirjeldatud keskkonda, nii väärtuste kui seadusloome mõttes.

Oleme valmis koos töötama kõigi poliitiliste jõududega, kellega meie väärtusruum ja eesmärgid kattuvad. Ja oleme valmis aktiivselt panustama, et Eestit ei juhiks valitsus, mis meie rahvusvahelist ettevõtlust pärssima asub.

Eesti Startupijuhtide Klubi nimel,
Sten Tamkivi,
President 2019