Eurostati andmetel (2018) kulutavad Euroopa Liidu elanikud ka peale tööd keskmiselt 2-3 tundi vaadates telerit või teisi ekraane.

Oht silmadele töötades kuvari või nutiseadmetega

Kõige ohtlikumad on nutitelefonid ja tahvelarvutid, mille väikese ekraani jälgimine on silmadele suur koormus, seda eriti autos või ühistranspordis. Sõidukis teadvustab aju keha liikumise teatud suunas, kuid samal ajal peavad silmad keskenduma väikesel punktile, mis omakorda liigub. Tulemuseks võib olla iiveldus, sest ajus tekib tunnetuslik segadus ja ta soovib sellise tegevuse lõpetada.

Qvalitas Arstikeskuse optometrist Birgit Vaarandi sõnul jõuavad inimesed silmaspetsialistide juurde enamasti silmade kuivamise, nägemisteravuse languse ja fokusseerimisprobleemidega.

Vaarandi sõnul esineb silmakaebusi varasemast veidi noorematel inimestel. „Pikenenud on aeg, mille inimene veedab erinevate ekraanide taga, puhkepauside ajal ja õhtuti vahetatakse enamasti üks ekraan teise vastu," kirjeldas ta.

„Sagenenud on nutiseadmete kasutamine, aga neid hoitakse silmadele liiga lähedal. See omakorda mõjutab silmade heaolutunnet ning võib tekitada ka olukorra, kus silmad on pinges ning selle tõttu ei näe inimene enam kaugele hästi,“ rääkis optometrist.

Lähedale vaatamine väsitab silmi, sest nõuab silmalihaste pingutust. Silm fokusseerib objektile, silma siselihased pingutuvad, et silmalääts saaks seda kumeramaks muutuda, mida lähemale pilk suunatakse. Inimene on aga loodud algselt kaugele vaatama, küttima ja ohtu märkama.

Ekraanidega töötades tekkiv silmade ülepinge võib ulatuda kergest füüsilisest väsimusest punetavate silmade ja tõmblusteni.

Mõistlik päevane koormus ja silmasõbralik töökoht

Kuigi ekraane peaks vaatama nii vähe, kui võimalik, tahab töö siiski tegemist. Silmade tervise hoidmiseks tuleb kindlasti teha pause, et neid puhata. Pausid võiksid moodustada umbes 10% tööajast ehk ca 6 minutit tunnis. Pauside ajal tuleks silmi teadlikult puhata, seega nt ajalehe lugemine ei ole selleks hetkeks sobiv tegevus.

Silmade optika saab puhkust, kui kaugele vaadata või silmad kinni panna, viimane leevendab veidi ka silmade kuivusest tulenevat ebamugavustunnet.

Töökohal võiks vältida liiga eredat valgust ning väga hämaras toimetamist. Silmadele on hea loomulik valgus, mis langeb eest (kuvari tagant) ja töölauale sobivad hästi kohtvalgustid. Inimesed tunnetavad mugavat valgustugevust erinevalt, seetõttu võib üldvalguse kasutamisel tekkida eriarvamusi. Sageli esineb ka tundlikkust päevavalguslampidele, mille puhul on kaebuseks eriti kiiresti väsivad silmad.

Arvutiga töötades võiks ekraani kõrgus jääda otse vaatamisel silmadest veidi allapoole (et näeks vabalt ka üle ekraani), sest nii on silmadel parem. Seda on tänapäeva väga suurte ekraanidega aga keeruline saavutada.

Kuvari kaugus silmadest võiks jääda 60-70 cm kaugusele, sülearvuti puhul on soovituslik kaugus väiksem, vastavalt käte pikkusele. Ekraani pind peaks olema kindlasti puhas ja teksti suurus mugav lugemiseks. Ekraani kontrastsus ja eredus peavad sobima valgustingimustega, parim on lugeda valgel taustal musta teksti.

Nõuanded silmade tervise heaks

  • Väldi tundide kaupa järjest arvuti või nutiseadmega töötamist. Puhkepausid moodustagu ca 10% tööajast.
  • Üle 40-aastased inimesed võiksid lisaks nägemisele kontrollida ka silmarõhkusid. Alates 50.-60. eluaastast võiks lasta regulaarselt (sõltuvalt üldhaigustest ja silma tervislikust seisukorrast) põhjalikumalt silmade tervist kontrollida ka kaebuste puudumisel.
  • Silmapauside ajal tee harjutusi: vaata kaugele, pilguta, sule silmad, tee silmaringe.
  • Vajadusel kasuta niisutavaid silmatilkasid, sest niiske silm näeb paremini.


Nutitelefoni asemel vali lugemiseks paberkandjal raamat, ajaleht või muu infoallikas, sest sel juhul asub tekst silmadest kaugemal ja on suurem. Eriti oluline on see laste puhul.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui soovid maailma selge pilguga vaadata, tuleb silmade tervist hoida ja neid liigsest pingutusest säästa.