„Hoidmaks ostuhuvi kaotavat hinnavahet lätlastega tuleks 2020. aastaks vahepeal 104 protsenti tõstetud õlleaktsiisi alandada ligi 30 protsenti ning kange alkoholi aktsiisi, mida vahepeal on tõstetud 15%, mõnevõrra vähem,” ütles liidu tegevjuht Peeter Võrk. „Nii taastuks Eesti kodumaise turu varasem maht ja kaoksid lõunapiiri ostud 90 protsendi ulatuses. Taastuks eeldatavasti ka põhjapiirikaubandus, mis on vahepeal kukkunud üle kolme korra. Sellele lisanduks täiendav käibemaksu laekumine. See toob tänasega võrreldes 2020. aastal riigieelarvesse juurde ligi 100 miljonit eurot maksutulu.”

Rahandusministeeriumi aktsiisipoliitika uuringu teostajad on Võrgu sõnul jõudnud järeldusele, et piirikaubandus ei ole üksnes aktsiisipoliitika tulemus. Kahtlemata Euroopa Liidu siseturul on ennegi kaupu Eesti ja Läti vahet veetud, kuid mitte märkimisväärsel määral. Aga kindlasti saab väita, et senise aktsiisipoliitika tulemusel on kolinud umbes kolmandik alkoholisisaldusega jookide müügist Läti piirile ning sellist piirikaubandust ei ole ette näidata üheski teises Euroopa Liidu riigis. Sealjuures ei ole uuringu tellijad ja teostajad andnud hinnangut, kas sellises mahus piirikaubandust konkreetsete tootegruppide puhul saab pidada Euroopa Liidu siseturul normaalseks või on tegemist ebanormaalse olukorraga ning aktsiisipoliitika vajaks ehk korrigeerimist.

Piirikaubanduse negatiivset mõju on keeruline ohjata ja piirikaubandust on pea võimatu tagasi keerata, tõdes Võrk. Kindlasti ei ole võimalik piirikaubandust teha täiesti olematuks. Aga piirikaubandus tekib ja kaob vaid üks-üheselt õlle ja viina hinnavahest naaberriigi – Läti – toodetega tarbija jaoks. Hinnavahet naaberriigiga nimetab ka värske uuring piirikaubanduse ajendina. Seetõttu saab kindlusega väita, et massiivse alkoholi piirikaubanduse tekkepõhjused on puhtalt majanduslikud ehk toodete hinnavahed Eesti ja Läti vahel ning seega on ka piirikaubanduse olulisel määral kaotamise eeldusteks majanduslikud põhjused. Infrastruktuur ei ole piirikaubanduse põhjus, seda on tõestanud ka põhjapiiri kaubanduse kiire kadumine Eestis.

Piirikaubanduse buum tekkis 2017. aasta suvel ehk siis, kui Eesti tõstis õlleaktsiisi üle kahe korra. Rahandusministeeriumi esindaja lausus eile uuringu tutvustamisel, et piiriostlemise dünaamikat on keeruline hinnata, millega põhjendati ka varasemat valearvestust piirikaubanduse ulatuse hindamisel. Samas möönsid nii ministeeriumi kui uuringu läbiviija esindajad – ostja motivaatoriks on hind. Mullu Maksumaksjate Liidu tellitud ja KPMG poolt läbi viidud uuringus küsitigi piiripoodides oste sooritanud inimetselt, millise hinnavahe korral kaoks huvi Lätti sõita. Ning küsitlustulemus näitas, et piirilt ostlemise motivatsiooni saaks kaotada ja seeläbi ka sellesuunalise kaubanduse lõpetada – selleks ei tohi hinnavahe Lätiga ületada 1 eurot viinapudeli (0,5 l) ja 2 eurot õllekohvri kohta. Sellise hinnavahe saavutamiseks ei tohiks Eesti vastavad aktsiisid, olla võrreldes Läti omadega kõrgemad kui 3–4 senti 1% alkoholi kohta.