Jää hakkas liikuma. Rahandusminister andis loa riigivõlakirju välja lasta
Riigikassa rahavoogude juhtimiseks võib riik vajadusel välja lasta kuni aastaseid võlakirju.
Viimati emiteeris Eesti Vabariik võlakirju 2002. aastal rahvusvahelisi eurovõlakirju summas 100 miljonit eurot lunastustähtajaga 2007. aastal.
Enne teist maailmasõda oli Eesti Vabariik sagedane võlakirjade väljalaskja.
Rahandusministeeriumi asekantsleri Märten Rossi sõnul on eesmärgiks suurendada paindlikkust pakkudes riigile täiendavaid võimalusi puhuks, kui on vaja kiirelt reageerida rahavoo kõikumistele. Riigikassa kuine rahavoog kõigub mitmesaja miljoni euro ulatuses: suur osa makseid tehakse kuu alguses, kuid suur osa tulusid laekub alles pärast suuremate kulude tegemist.
„Seni on riigikassa sõlminud pankadega valmisolekulaenude lepinguid, et oleksime valmis ettenägematuteks sündmusteks. Pankadega sõlmitud lepingute eest tuleb aga maksta, samas kinnitatud raamdokumendiga jooksvaid kulusid ei kaasne,“ selgitas Märten Ross. „Põhimõtteliselt täiendame oma tööriistakasti lisainstrumendiga, mis võimaldab riigi igapäevast rahavoogu sujuvamalt juhtida. Lisaks võimaldab võlainstrumendi raamdokumendi kinnitamine riigikassal vähendada pankade laenulimiite ning annab meile kindlasti olulise kogemuse võlakirjaturul,“ ütles Ross.
Lühiajaliste võlakirjade raamdokument on kehtestatud enamikus maailma riikides ning on rahavoo lühiajalise juhtimise põhiinstrument, sest tagab suurima investorite ringi. Samuti on võimalik nii valida laenumaht ja tagasimaksmise tähtaeg vastavalt vajadusele.
Konkreetseid võlakirjade väljalaskmise plaane veel pole.
