Värske asekantsler saatis kõigile omavalitsustele tuule- ja päikeseenergiat puudutava märgukirja
Tatar märkis kirjas, et pöördub omavalitsuste poole seoses kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisega ja seal taastuvenergia tootmiseks vajalike alade leidmisega.
„Soovime rõhutada kohalike omavalitsuste rolli olulisust taastuvenergia arendamisel saavutamaks ühiseid riiklikke eesmärke ja kinnitame, et oleme valmis igakülgseks koostööks selles valdkonnas,” lausus värske majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) asekantsler.
Ta selgitas, et valitsus kinnitas 2017. aasta sügisel uue riikliku energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030+), milles on seatud eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 50%-ni energia lõpptarbimisest. Hetkel on selleks osakaaluks umbes 29%. „Sama arengukava seab ka alameesmärgi taastuvatest allikatest toodetavale elektrienergia osakaalule – 30% lõpptarbimisest aastaks 2030. Hetkel on selleks osakaaluks umbes 17%,” lisas Tatar.
Ka märkis ta, et lisaks on MKM koostöös keskkonnaministeeriumiga koostamas riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030, millega võtab Eesti riigina kohustuse, et aastaks 2030 on taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest vähemalt 42%.
„Eesti peamised taastuvenergia allikad on biomass ja tuul, kuid ka päikeseenergia. Nii tuulest kui päikesest energia tootmine, mida seni on toetatud erinevate toetusskeemide abil, on peagi muutumas konkurentsivõimeliseks ka ilma riigi toetusteta. Seega on see järjest perspektiivikam tegevussuund ka kohalikele ettevõtjatele, pakkudes tulevikus stabiilset sissetulekut sõltumata riigi toetusmeetmetest,” sõnas MKMi asekantsler oma kirjas.
Terve rida piiranguid tuuleenergiale
Sellest kõigest lähtuvalt soovitab ta omavalitsustel üldplaneeringu koostamisel kaaluda võimalusi energia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks, märkides, et Eesti oludes tähendab see eelkõige peaasjalikult tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobilike maa-alade planeerimist.
Kuigi Tatar tõdeb, et koos riigikaitseliste piirangutega, mis kehtivad üle Eesti, on tuuleenergia arendamisele ka muid piiranguid, näiteks looduskaitselisi, on Eesti riigina täna olukorras, kus arendajatel pole hetkel ühtegi ehitusvalmidusega tuuleenergia projekti, otsivad erinevad ministeeriumid tema kinnitusel nendele piirangutele leevendusi.
„Loodetavasti jõutakse koostöös kohalike omavalitsuste lahendusteni, mis võimaldavad Eestil toota taastuvenergiat nii, et sellega ei väheneks riigi kaitsevõime või ei kahjustuks looduskaitseliselt väärtuslikud alad,” märkis, loetledes siiski terve rida piiranguid, millega peavad omavalitsused näiteks tuuleenergia arendusalade määramisel üldplaneeringute koostamisel arvestama.
Seejuures tuleb arvestada sellega, et elamute ja ühiskondlike hoonete ning elektrituulikute vahekaugus ei oleks mitte rohkem kui 1000 meetrit ja tiheasustusaladel 2000 meetrit. Ka tuleb silmas pidada, et puhke- ja virgestusalad oleks tuuleparkidest puhvriga 1000 meetrit.
Ühtlasi tuleb arvestada, et elektrituulikud ja tuulepargid oleks avalikult kasutatavatest teedest vähemalt 1,5 korda nii kaugel kui tuuliku masti kõrgus ja tiiviku diameeter kokku. Veekogude puhul tuleb arvestada, et puhverala oleks võrdsustatud veekogu ehituskeeluvööndiga ning kalmistute puhverala on 500 meetrit.
Tervele reale piirangutele tähelepanu juhtimise kõrval, tegi MKM ka terve rida soovitusi, mis võiks aidata tuuleenergia arendamisele kaasa. „Soovitame soodustada üksiktuulikute rajamist ettevõtlusaladel ning määrata antud piirkonnad sobivaks tuuleenergia alaks,” ütles Tatar.
Ka soovitas ta omavalitsustel teha koostööd kaitseministeeriumi ja siseministeeriumiga, selgitamaks välja alad kohaliku omavalitsuse piires, kus tuulikute ja riigikaitseliste ehitiste vaheline kontakt on eelduslikult minimaalne.
Neljas maakonnas vaja senised valikukriteeriumid üle vaadata
Ühtlasi soovitas ta kaaluda võimalusi planeerida tuulikute rajamist ka rohelise võrgustiku aladele ja väärtuslikele maastikele. „Seejuures palume lähtuda Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringute tuuleenergeetika teemaplaneeringu sellekohaste soovitustega,” märkis Tatar.
Nendes neljas maakonnas soovitas ta üldplaneeringute koostamisel analüüsida, kas tuuleenergeetika teemaplaneeringute koostamisel tuuleenergia tootmiseks sobilike alade valikuks kasutatud kriteeriumid on ka hetkel asjakohased, põhjendatud, motiveeritud ja vajalikud ning proovida leida täiendavalt uusi sobilikke alasid tuuleenergiale vastavalt eelpool toodud piirangukriteeriumitele.
Kuivõrd kiri keskendus ennelõike tuuleenergiale ja sellega seotud piirangutele, märkis Tatar, et päikeseenergia arendamisele ei ole sarnaseid piiranguid kehtestatud. „Sobilike alade planeerimisel soovitame ennekõike eelistada endiseid tööstusalasid ning väheväärtuslikke ja söötis olevaid põllumaid,” ütles ta.
Värske asekantsler rõhutas veel oma märgukirja lõpus, et Eesti riigi eesmärgiks on tagada taastuvenergia jätkusuutlik areng, mistõttu ollakse valmis igakülgseks koostööks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel.
„On aga väga oluline, et kohalike omavalitsuste üldplaneeringud näeksid ette võimalikud alad taastuvenergia arendamiseks, kuna see tagab täiendava panuse kohalikku arengusse ning on oluliseks nurgakiviks riiklike eesmärkide täitmisele,” sõnas Tatar.
Ametis sellest nädalast
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson nimetas Timo Tatari uueks energeetika asekantsleriks lõppeva nädala esmaspäeval. Varasemalt sel kohal olnud Ando Leppiman liikus mullu detsembris Merike Saksast vabaks jäänud ministeeriumi kantsleri kohale.
Timo Tatar töötas seniajani ministeeriumis energeetika osakonna juhatajana. Varem on ta ametis olnud Eesti Energias, Riigi Kinnisvara AS-is ja Fortum Termest AS-is. Ta on ka põhivõrguettevõtte Elering nõukogu liige. Tataril on Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetika magistrikraad.
