Ettevõtja süüdistab ametiasutusi pahatahtlikkuses ja sigatsemises
„Käesoleva seisukohaga toome esile asjaolud, mis järjekordselt tõendavad mõlema asutuse pahatahtlikkust ning näitavad selgelt mõlema asutuse ametnikele antud ebaseaduslike korralduste truualamlikku täitmist,” ütles Adepte OÜ nimel nii Saaremaa vallale kui kaitseministeeriumile 7. märtsil adresseeritud kirjas tuuleettevõtja Harry Raudvere.
Tema selgituste kohaselt on Saaremaa vald ühe konkreetse, Metsa-Simmu detailplaneeringu algatamise eelnõu menetluses olnud pahatahtlik, kaitseministeerium aga sinnaplaanitava tuuliku kõrguspiirangute seadmisel aga lihtlabaselt sigatsenud.
Vald otsis ministeeriumilt tuge
Ettevõtja selgitas, et talle 6. märtsil Saaremaa valla poolt saadetud kirjas ütles ametnik, et kuigi nad peatasid 28. veebruaril kõnealuse detailplaneeringu algatamise taotluse menetluse, jõudsid nad küsida enne seda ka kaitseministeeriumi seisukohta, mille nad siis talle koos 6. märtsi kirjaga edastasid.
Raudvere leidis ühelt poolt, et omavalitsusel ei olnud mingit alust kõnealuse detailplaneeringu algatamise peatamiseks. Teisalt sõnas ta, et kuigi Saaremaa vallavalitsus viitas oma kaaskirjas õigusaktile, millest tingitult kaitseministeeriumi arvamust küsiti, siis tema hinnangul näeb see ette kooskõlastuse küsimist ainult planeeringu menetluse ajal, kuid mitte enne selle algatamist.
Ühtlasi märkis tuuleettevõtja, et ka rahandusministeerium on tänaseks andnud oma selge seisukoha, mille kohaselt ühe tuulegeneraatori kavandamisel Saaremaa valda ei ole detailplaneeringu koostamine üldse nõutav. „See rahandusministeeriumi seisukoht on Saaremaa vallavalitsusele teada,” lausus Raudvere.
Ta oli oma kirjas veendunud, et Saaremaa vallal on „argumendid oma senise pahatahtliku ja õigusvastase tegevuse õigustamiseks otsa saamas ning viimases hädas otsitakse tuge kaitseministeeriumilt, kes kunstlikult riigisaladuse taha pugedes on end juba korduvalt tõestanud kuuleka „puudlina“ erakondlikes poliitmängudes ning aidanud seeläbi õigustada ka kohaliku omavalitsuse asutuste ebaseaduslikku tegevust”.
Konkreetselt kaitseministeeriumi vastu suunatud kriitikas juhtis Raudvere tähelepanu sellele, kuidas ministeeriumi seisukoht on juba varem neile edastatud koordinaatidele rajatava tuuliku osas natuke vähem kui viie kuu jooksul oluliselt muutunud.
Ministeeriumi arusaamatu meelemuutus
Nimelt kirjutas ministeerium oma 6. märtsi kirjas Saaremaa vallale, et nende kooskõlastuse saamiseks on vajalik elektrituuliku kogukõrguse vähendamine tasemeni, kus elektrituulik ei asetse riigikaitselise ehitise otsenähtavusalas ning seeläbi on tagatud vastava riigikaitselise ehitise töövõime. „Antud asukohas on vastavaks kõrguseks 85 m absoluutkõrguses laba tipukõrguseni,” seisis ministeeriumi kirjas.
Raudvere märkis seepeale, et oli juba mullu sügisel pöördunud kaitseministeeriumi poole tuuliku püstitamiseks vajalikele tingimustele eelhinnangu saamiseks just antud tuuliku asukoha koordinaatidest lähtuvalt. „Tegemist on samade koordinaatidega, kuhu on kavandatud Metsa-Simmu kinnistule rajatav elektrituulik,” rõhutas ettevõtja.
Mullu 19. novembril kaitseministeeriumilt saadud vastuses oli aga tuuliku lubatav kõrgus sootuks teine. „Asukohas 2 (s.o. Metsa-Simmu kinnistu koordinaatidel) elektrituuliku maksimaalne laba tipukõrgus [on] kuni 100m (absoluutkõrgus 108,5m),” seisis ligi viie kuu taguses kaitseministeeriumi kirjas.
Raudvere nentis, et ministeeriumi seisukoha muutumine saab tuleneda vaid sellest, et tegemist on kas lihtlabase sigatsemisega, Muhu saarel asuv õhuseireradar tõesti kaotab iga järgneva 4 kuuga 15-20% oma töövõimest ja lakkab peatselt sootuks töötamast või ametnikud ja kaitseväelased on nii ebapädevad, et nad tegelikult ei tea isegi, kas ja mida selle õhuseireradariga üldse näha saab, mistõttu toob see iga päev uue tulemuse.
Ettevõtja lisas, et on päris kindel, et kaitseministeerium ei saa oma nägemuse pideva muutmise põhjendusena viidata asjaolule, et kiri oli vaid informatiivne. „Õhuseireradari vaatlusvõime ei ole igapäevaselt muutuv nähtus, vaid kindlalt fikseeritud suurus,” märkis ta oma põhjendustes.
Kirja lõpus palus Raudvere nii vallal kui ministeeriumil viivitamatult lõpetada teadlik ja õigusvastane vastutöötamine ettevõtlike Eesti kodanike ja äriühingute tegevusele.
Vald ei nõustu ettevõtja kriitikaga
Saaremaa valla juristid ütles, et nad ei saa nõustuda Harry Raudvere vätiega nagu oleks vallavalitsus käitunud pahatahtlikult ja ebaseaduslikult, kuna on enne tuulikualuse maa detailplaneeringu algatamist küsinud kaitseministeeriumi seisukohta.
„Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Antud juhul on kaitseministeerium asutus, kelle valitsemisalasse kuulub ka tuulikute püstitamine,” märkisid nad.
Ühtlasi ütlesid Saaremaa valla juristid, et planeerimisseadus ei täpsusta, millises detailplaneeringu menetlusetapis tuleb alustada koostööd valitsemisasutustega, kuid samas ei keela planeerimisseadus küsida valitsusasutuste seisukohti enne detailplaneeringu algatamist.
„Eeltoodu alusel on vallavalitsus teinud koostööd kaitseministeeriumiga ning juhul, kui detailplaneeringu menetlust jätkatakse, siis ka kooskõlastatakse detailplaneering,” laususid nad. Ka ütlesid Saaremaa valla juristid, et asjaolu, miks vallavalitsus pidas vajalikuks peatada detailplaneeringu algatamise taotluse menetlus, oli selgelt väljendatud Adepte OÜ'le välja saadetud kirjas.
Rahandusministeerium olla oma kirjas selgelt väljendanud, et planeerimismenetluses on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum, mistõttu ei saa üheselt väita, et ühe tuulegeneraatori püstitamiseks detailplaneeringut üldse koostama ei pea.
„Saaremaa vallavalitsus on leidnud, et kavandatav tuulegeneraator on käsitletav kui olulise avaliku huviga rajatis, sest ehitise püstitamisega kaasnevad mõjud võivad ulatuda kinnisasja piiridest kaugemale. Kaasnevad mõjud võivad olla nii visuaalsed, helilised, loodus- kui liikluskorralduslikud (eelkõige lennuliiklus) ja mitmed teised mõjud,” leidsid juristid.
Ministeerium ei vaadanudki täpseid koordinaate
Kaitseministeerium selgitas vastuses ettevõtja kriitikale, et nende jaoks on tavaline, et nii arendajad kui ka kohalikud omavalitsused küsivad esialgset, mittesiduvat ja mitteametlikku eelhinnangut tuuleparkide või tuulegeneraatorite sobiva asetuse ja maksimaalse kõrguse suhtes enne, kui ametlikult planeeringumenetlust algatada.
„Niiviisi toimides saab säästa kõvasti aega ja rahalisi vahendeid,” märkis ministeeriumi pressiesindaja Andres Sang. Tema sõnul küsis Adepte OÜ enne planeeringu alustamist kaitseministeeriumi hinnangut võimaliku tuulegeneraatori täpse asukoha koordinaatide järgi, saades esialgse ja mitteametliku hinnangu maksimaalse kõrguse osas.
Samas rõhutas ta, et detailplaneeringu algatamise taotluse käigus küsis Saaremaa vallavalitsus seisukohta võimaliku tuugeni paigutamiseks kogu kinnistu ulatuses, täpsustamata selle täpset asukohta. „Sellest lähtuvalt andis kaitseministeerium maksimaalse kõrguse vastavalt sellele, mis võiks olla tuugeni maksimaalne kõrgus antud kinnistu raames kõige ebasobivama asukoha puhul,” märkis Sang.
Ettevõtjat selgitused ei rahulda
Harry Raudvere nende selgitustega rahule ei jää, tema väitel kaitseministeerium valetab. „Häbematult valetab. Nii lihtne ongi,” lausus ettevõtja. Tema selgituste kohasel oli tuuliku asukoht maksimaalselt 0,5 meetri täpsusega paika pandud.
„Ma ei küsi esimest korda tuulegeneraatori võimalikku kõrgust. Alati oleme näidanud täpsed koordinaadid ja alati on nad andnud ka esitatud koordinaatidele täpsed vastused. Ükskõik, kuhu me sellel nimetatud kinnistul generaatori ka paigaldaksime, on kõrguste vahe maksimaalselt 1,5 meetrit koordinaatidega fikseeritud kohast,” rääkis ta.
Ühtlasi möönis Raudvere, et ta saab aru, et ei saa võtta ministeeriumi mullusügisest vastust kui kooskõlastust, kuid just nende andmete põhjal tellib ettevõte tuulegeneraatori, projekteerib selle ja kulutab väga palju raha. „Ehitame valmis hirmkallid liitumised ja siis ütleb kaitseministeerium süüdimatult, et tegime lihtsalt nalja ja teil ei olnud mingit õiguspärast ootust. Kena, kas pole?” nentis ta.
Ta märkis, et täpselt nõndamoodi on ministeerium käitunud nendega nii Päite-Vaivina tuulepargi rajamise blokeerimisel kui ka Varja tuulepargis. „Lubasid, kooskõlastasid ja siis tõmbasid vee peale. See on siis ettevõtlussõbralik keskkond?” nentis Raudvere.
Ettevõtja pahameelest võib iseenesest aru saada. Kahe eelpool mainitud ja Ida-Virumaale plaanitava tuulepargi puhul käib arendaja juba mitu aastat kohalike omavalitsuste ja Eesti riigiga kohut. Kui Päite-Vaivina kohtuvaidlus jõudis mullu sügisest kohtu esimeses astmes arutlusele, siis Varja kohtuasi seisab alates 2014. aasta lõpust.
Kaitseministeeriumi riigikaitselised piirangud mõjutavad tuuleparkide rajamist üle Eesti ning on kogu tuuleenergia sektori hinnangul üks peamine pidurdav mõjutegur, seda iseäranis tervele reale Ida-Virumaale plaanitavatele tuuleparkidele, mille ehitus on just nendest piirangutest tulenevalt juba mõnda aega seisnud, päädides arvukate kohtuvaidlustega.
