“Kahtlemata on lähiaastate tegevus- ja finantseerimisplaan Baltika ajaloo kõige radikaalsem samm, millele andis tõuke kahjumiga lõppenud aasta," lausus ettevõtte juhatuse esimees Meelis Milder.

Milderi sõnul lõpetatakse ka koostöö Venemaa frantsiisipartneriga.

“Baltika tänane ärimudel on kallis ja püsikulude osakaal väga suur, mis teeb reageerimise väliskeskkonna mõjudele ja nõudlusele ülimalt raskeks. Eelmise aasta lõpus hakkasime planeerima strateegilist pööret. Jõuline ja julge lähiaastate tegevus- ja finantseerimisplaan annab loodetavasti meie töötajatele, klientidele, partneritele ja aktsionäridele vajaliku signaali, et Baltika on muutumas. Minu hinnangul on tegemist parima plaaniga kasumisse jõudmiseks,“ märkis Milder.

Milderi sõnul vajab ettevõte omakapitali nõuetega vastavusse viimiseks ja strateegilise pöörde elluviimiseks aktsionäride toetust ning peab kaasama täiendavat kapitali mahus viis miljonit eurot, millest kolm miljonit eurot on vajalik 2018. ja 2019. aastate kahjumite katmiseks ja kaks miljonit eurot ettevõtte ümberkujundamiseks. “Selleks korraldame avaliku emissiooni ja kõikidel aktsionäridel on võimalus emissioonil osaleda,” lisas ta.

Ettevõtte juht selgitas, et brändiportfelli muutmisega tegutseb Baltika tulevikus kahes kliendisegmendis: mainstream ja premium. “Praeguste müügimahtude juures pole mõistlik viiest brändist koosnevat portfelli hoida,” lisas Milder. Ettevõte ühendab mainstream-segmendis senised Montoni, Mosaici ja Bastioni brändid neist kõige edukama ehk Montoni nime alla. “See ei tähenda, et Mosaici või Bastioni klient enam oma lemmiktooteid ei leia. Meie toodang ja valik poodides lähtub ka edaspidi meie lojaalsete klientide eelistustest,” märkis ettevõtte juht. Premium-brändideks jäävad Ivo Nikkolo ja Baltman.

Ta rõhutas, et Baltika uue tegevusplaani keskmeks jääb endiselt klient ja kliendikogemuse parandamine, samuti valmistatakse ette üleminekut vajaduspõhisele tootearenduse ja kliendikogemuse juhtimise protsessile.

Milderi sõnul toimub brändiportfellist lähtuvalt vajadusel muutus ka poodide portfellis: “Hindame poodide arvu, keskendudes parimate keskuste parimatele asukohtadele ja meie uue väärtuspakkumise vajadustele ning laienenud sihtklientidele kättesaadavuse tagamisele. Meie koondame kogu oma jõu, investeeringud ja võimekuse, et Balti jaeturul kasvatada müügimahte, konkurentsivõimet ja kasumlikkust.”

Ühtlasi lõpetab Baltika 2019. aasta jooksul tootmise Eesti tootmisüksustes, kus valmib umbes 33 protsenti kõikidest Baltika kollektsioonidest. Baltika Eesti tootmisüksuste sulgemine Lasnamäel ja Ahtmes mõjutab ca 340 töötajat. “Sõltuvalt tootmisprotsessist jätkub osa tööd hilissügiseni ja osa aasta lõpuni,” ütles Milder.

“Tootmise lõpetamise otsus ei tulnud kergekäeliselt, sest Eestis tootmine ja meie tublid töötajad on ettevõttele väga olulised. Pikk etteteatamise aeg annab inimestele võimaluse sujuvamalt liikuda seniselt töökohalt uuele. Teeme igati koostööd Töötukassaga, et pakkuda kõigile parimat tuge ning nõustamist tööturul liikumiseks. Eestis on juba aastaid tööjõu puudus, loodan väga, et meie inimesed leiavad uue väljakutse teistes ettevõtetes,” lisas Milder, kelle sõnul ei anna püsikulude ja protsesside analüüs paraku võimalust Eesti tootmisüksustega jätkata: “Ettevõtte elujõulisuse tagamiseks tuleb teha seda, mida teevad konkurendid ehk toota seal, kus hinna ja kvaliteedi suhe on sobivaim. See võimaldab pakkuda konkurentsivõimelise hinnaga tooteid, aga ka spetsialiseeritud tootmist, mida mitmed tootegrupid eeldavad. Kindlasti ei tee me järeleandmisi kvaliteedis.”

Tootmise lõpetamine Eesti tootmisüksustes muudab Baltika hankeprotsessi, mis on ettevõtte juhi sõnul ette valmistamisel. “Õmblusteenust hakkame peamiselt sisse ostma Euroopa regiooni partneritelt. Tootearendus, disain ja kvaliteedi kontroll jääb Baltikasse,” ütles Milder.

Üleminekuga optimeeritud brändiportfellile, äriprotsesside olulise lihtsustamisega ning tootmise lõpetamisega Eestis plaanib ettevõte vähendada aastaseid püsikulusid ligi kahe miljoni euro võrra järgmise 12 kuu jooksul. “Usun, et meil on olukorda kriitiliselt hindav ja piisavalt jõuline tegevusplaan ning valmisolek muudatused ellu viia. 2019 oleks minu nägemuse kohaselt vajalike muutuste elluviimise aasta, 2020. aastal oleme loodetavasti jõudnud uues ärimudelis tulude ja kulude tasakaalu ning alates aastast 2021 suudaksime kasumlikult kasvada,” märkis Baltika juht.