Tootmisega seotud ametikohtade koondamist mõjutab arvatavasti üha kallinev tööjõud. „Võime siin märgata märke sellest, et Eesti töötajad ei taha enam madalapalgalist tööd teha ja töötajate leidmine on muutunud üha keerukamaks. Kiireks palgatõusuks, mis suurendaks ajutiselt huvi taoliste tööde vastu ka uutelt põlvkondadelt, tööandjad aga võimelised ei ole," leiab Auväärt.

Ta lisab, et taoliste töökohtade kadumine näitab, et paljudel Eesti töötajatel tulebki tulevikus liikuda uutele ametikohtadele, mis on samas ka kõrgemalt tasustatud ja erinevad ka töö sisult. Uutele ametikohtadele liikumine nõuab aga töötajatelt kindlasti tohutut pingutust ümberõppeks.

Praeguste koondamiste valguses on aga ümberõppest vara rääkida – arvestades tänase tööturu tööstussektori vabade ametikohtade arvu, liiguvad koondatud töötajad siiski sektorisiseselt teiste tööandjate juurde. See toob tööjõupuuduses vaevlevale tööturule pisut leevendust. CVKeskus.ee tööportaalis on hetkel tööstuse ja tootmise valdkonnas 650 aktiivset tööpakkumist, otseselt õmblemisega seotud kohti on alla kahekümne.

"Uutele põlvkondadele annab antud uudis aga selge signaali töödest ja oskustest, millega tulevikus Eesti tööturul enam hakkama ei saa. Lisaks näeme taaskord, kui vajalik on õppimisvõime. Üha kiiremini arenevas maailmas on keeruline ette ennustada, missuguseid oskusi ja teadmisi meil tarvis läheb," nendib Auväärt.

Ta toob välja fakti, et Baltikat on töövõtjad valinud ajaloos ka Eesti ihaldusväärseimate tööandjate sekka (2015. aastal 20. koht). "Sellise tugeva brändi tööturu keerukusele alla andmist on loomulikult raske pealt vaadata," kommenteerib ta.