Baltika suurkoondamine ei ole üllatav, tööturg on suures muutuses
Baltika õmblejaid eesootav suurkoondamine ei ole erandlik ega üllatav. Brandemi värskest analüüsist selgus, et Eesti tööturg on suures muutumises ja tippspetsialistide arv on kasvanud 44%, kirjutab tööandja turunduse ning värbamisega tegeleva BrandemBaltic OÜ partner Paavo Heil.
Tööga hõivatute arv ei ole eelmise majandustsükli tipuga (2007. a) võrreldes küll eriti kasvanud, kuid toimunud on märkimisväärne muutus tööjõustruktuuris. Kümne aastaga on tippspetsialistide arv Eestis kasvanud 42 000 inimese võrra. Oskustöötajaid ning masina- ja seadmeoperaatoreid on aga 39 000 inimese võrra vähemaks jäänud.
Brandem analüüsis statistikaameti andmeid ja leidis, et möödunud aastal oli Eestis ajaloo rekordaasta värbamises – kokku värvati Eestis tööle esmakordselt üle 200 000 inimese. Töötajaid oli võimalik varasemast rohkem leida praktiliselt kõigis tegevusvaldkondades ja ametirühmades. Keskmine personalivoolavus on kasvanud kolmekümne protsendini, mis tähendab, et keskmine ühel töökohal töötamise aeg on veidi üle kolme aasta. Vaatamata viimaste aastate rekordilistele värbamismahtudele ei ole kõik tegevusalad siiski töötajaid juurde võitnud.
2007. aastaga võrreldes on kõige rohkem töötajaid juurde võitnud info- ja side tegevusvaldkond (118%, ehk + 16 100 hõivatut). Valdava osa sellest moodustuavad IT spetsialistid. Teiseks suureks võitjaks on kutse- teadus- ja tehnikaalade tegevusala (sellel alal tegutsevad peamiselt teenuste firmad, nagu audiitorbürood, uuringu-, reklaami-, raamatupidamis- ja nõustamisfirmad, firmade peakontorid jne). Selle valdkonna tööhõive kasv on olnud 72%, (+12 800 tööga hõivatut).
Allikas: Brandemi analüüs statistikaameti andmete alusel
Järgnevad haldus- ja abitegevused (rendi-, tööhõive-, turva-, puhastusfirmad, reisibürood, jne) - kasv +37%, (+6 700) ning majutuse ja toitlustuse tegevusala (+30%, +6 600). Kõige suuremad kaotajad tegevusvaldkondade kaupa on aga ehitus (-29%, -24 300 töötajat), põllumajandus (-29%, -8 900), töötlev tööstus (-7 000) ning veondus ja laondus (-4 300).
Töökohti luuakse juurde eelkõige tippspetsialistidele ja juhtidele
Kümne aastaga on tippspetsialistide arv Eestis kasvanud 42 000 inimese võrra (+44%). Juhte on lisandunud 6 300 (+8%). Oskustöötajaid on aga 26 000 (-23%) inimese võrra vähem, seadme- ja masinaoperaatoreid 13 000 (-14%) võrra ja lihttöölisi 11 000 (-16%) võrra vähem. Peaaegu samaks on jäänud teenindus- ja müügitöötajate, ametnike, tehnikute ja keskastme spetsialistide arv.
Allikas: Brandemi analüüs statistikaameti andmete alusel.
Kui kümme aastat tagasi oli Eestis kõige suurem oskustöötajate ametirühm ning tippspetsialistide ametirühm oli arvuliselt alles neljandal kohal, siis tänaseks on tippspetsialistid 139 000 hõivatud töötajaga ülekaalukalt kõige suurem ametirühm.
Tööhõive kasvu või vähenemise põhjusteks erinevates valdkondades on nii tehnoloogia kasutuselevõtt kui ka tööjõu maksumuse muutused. Teatud valdkondade ettevõtteid, kus on rohkem lihtsamaid töid, ei ole enam mõistlik Eesti palgatasemete juures pidada.
Samas on tippspetsialistide arvu kasvu taga kindlasti ka Eesti hea maine tehnoloogia valdkonna ettevõtete kasvulavana ja ettevõtluskeskkonnana üldiselt, aga ka inimeste kõrge haridustase, head üldoskused (nt keelte oskus) jms. Oma rolli tööhõive kasvus teatud valdkondades mängib ka paindlike töövõimaluste järjest suurem kasutamine, mis toob teatud valdkondadesse osaajaga töötajaid juurde.
Osaajaga töötajaid oli statistikaameti andmetel 2018. aastal ca 30 000 võrra rohkem kui 2007. aastal. Täistööajaga töötajate arv on seega kokkuvõttes ca 23 000 võrra väiksem kui aastal 2007. 50-74 aasta vanuste inimeste hulgast on tööhõivesse lisandunud ca 20 000 inimest, kellest ca 40% töötavad osaajaga. Piirkonniti on hõive kasvanud Tallinnas, Lääne- ja Lõuna-Eestis, kuid langenud Ida- ja Kesk-Eestis.
