Kauppalehti: Halb teenus peletab soomlased Eestist
Eesti kaotab turiste, sest pole üle saanud nõukogulikust suhtumisest töösse, rahasse ja klientidesse, kirjutas Kaupalehtis teravate väljaütlemistega tuntud Soome ajakirjanik Sami Lotila.
Eestit tundvate soomlaste sõnul kõigub Eesti teeninduskultuur ühest äärmusest teise, kuid eestlased ise probleemi ei näe.
Teenuste vilets tase Eestis on arvatavasti üks põhjus, miks soomlased vähendavad dramaatiliselt reisimist Eestisse.
Kas see tuleb kultuurilistest erinevustest, mis tähendab, et Eestis ja Soomes hinnatakse teenindust erinevalt? Soomlane ootab, et temaga räägitakse ja teda nõustatakse, eestlane seevastu ihkab suhtlemises anonüümsust ning ammutada ise teavet internetist.
Juha Rantanen, kes on olnud Tallinna mitmete restoranide peakokk ja esinenud Eesti televisioonis nö Eesti Gordon Ramsayna, ütleb, et Eesti turismiäri dekoratsioonid on tihti väga ägedad. See, kuidas Eestis on turismi investeeritud, peegeldub ennekõike sanitaarsõlmede ilusates interjöörides.
Kuid need stseenid, mida dekoratsioonide taustal mängitakse, jätavad kõvasti soovida.
Nõukogude Liidu pikk jälg
Rantaneni sõnul ei ole Eesti teenindussektor ikka veel suutnud üle saada Nõukogude ajast pärit suhtumist töösse, rahasse ja klientidesse. Tema sõnul on teeninduse alase väljaõppe ülesse ehitamine läbi kukkunud.
Teenindusalane haridus on Eestis olematu ning juhtimisalast väljaõpet ei anta üldse. Teenindusala rakenduskõrgkool Haaga-Helia on pakkunud eestlastele koostööd , kuid see ei ole olnud edukas. Eestlased ei soovi teha koostööd ja neil ei jätku püsivust.
Eestlased suhtuvad turismi endiselt Nõukogude Liidu kombel, et teenis turism teenib valitsuse poliitilisi mitte majanduslikke huve. Turismiturunduse traditsioonid on lühikesed.
„Eesti Turismikeskus püüab nüüd soomlasi Eestisse tagasi tuua, palgates Tallinnasse kaks uut töötajat. Saab näha, kuidas see õnnestub," lausus Rantanen.
Viljandi küünlatehase Hansa Candle omanik Harri Aaltonen on Eestis elanud alates 1990ndatest aastatest. Lisaks osaleb ta aktiivselt Viljandi omavalitsuse töös. Ka tema arvates elab Eesti teeninduskultuur endiselt suuresti Nõukogude Liidu kommete järgi.
„Loomulikult saate Eestis parimat teenust, kuid seda tuleb liiga harva ette. Üldise hoiaku kohaselt tähendavad kliendil probleemi,” rääkis Aaltonen
Aaltoneni väitel peitub häda ka paljudes soomlastes, kes saabuvad Eestisse hõlmad laiali ja ootavad, et nendega räägitakse soome keeles. Eestis räägitakse soome keelt Tallinnas, kui sealgi.
Aaltoneni sõnul on eestlased põhiliselt isegi sõbralikumad kui soomlased, kuid kommunism kujundas neid vales suunas.
„Kommunismi pärand võib olla ka see, et teenuse osutajad tõstavad liiga sageli hindasid. Nad teeksid madalama hinnaga mitu korda paremaid tulemusi,” rääkis Aaltonen.
Parimal juhul on teenus tipptasemel
Kolmas soomlasest Eesti veteran, Tallinnas Trigon Capital investeerimisfondi juhtiv Joakim Helenius peab Eesti klienditeeninduse taset ebamugavalt ebaühtlaseks.
„Parimal võimalikul tasemel võime Tallinnas saada paremat teenust kui Helsingis, näiteks Tšaikovski restoranis, kuid Soome keskmisest tasemest jääme Eestis maha. Tallinna hinnatase on tõusnud, kuid on enamasti selgelt madalam kui Helsingis, ” selgitas Helenius.
Samal ajal aga EASi turismikeskuse kvaliteedispetsailisti Piret Malvi väitel ei ole Eesti teenusega rahul vaid väike osa Soome turistidest.
„Uurides TripAdvisorit ja teisi portaale, selgus, et 22 000-st soomlastest, kes Eestit hindasid, ainult 200 olid negatiivsed. Enamuste arvates oli teenus Eestis rahuldav, hea või väga hea,” rääkis Malv.
Malvi sõnul ei saa kultuurilised erinevused teenuse taset Soome ja Eesti vahel mõjutada, sest olulisi kultuurilisi erinevusi ei ole.
i.
