Eelmise aasta maikuust pidi Eesti hakkama minema üle biolisandiga mootorikütusele ja sellest saati on bensiin 95 sisaldanud viis protsenti etanooli ja diislikütus 3,5 protsenti biokomponenti, esimesest aprillist jõuab tanklatesse bensiin 95 kütus, mille bioelemendi protsent on 10.

See tähendab, et puhtalt fossilkütuseks jääb üksnes bensiin 98, mis jäeti EL-i direktiivist välja.

Raha kulub rohkem

Tänu biolisandile hakkab mootorikütust kuluma rohkem, sest selle energiaväärtus on madalam ja see hakkab ka rohkem maksma. Lisaks on selline kütus tervele reale vanematele sõidukitele sobimatu, rikkudes pikemal kasutamisel pöördumatult nende mootori. Seetõttu tuleks sellise mootoriga sõidukiomanikel bensiin 95 tankimisest edaspidi hoiduda ning minna üle bensiin 98-le, mis on omakorda bensiin 95-st kallim.

Kõik uuemad automootorid on juba tehtud selle arvestusega, et neile uus kütus sobib ja need hakkavad kasutama biolisandiga kütust.

Rusikareeglit, millisele autole sobib ka kõrgema biolisandi määraga kütus, ei ole. Selleks peab 10-15 aastat vana auto omanik näpuga maanteeameti koostatud tabelis järge ajama ja teadma mõnel juhul kuu täpsusega, millal tema sõiduk tehasest väljus.

Biokomponendi osakaal tõuseb ka diislikütuses, kui aprillist müügile tulev diisel sisaldab seitse protsenti biokomponenti. Kui bensiinile lisatakse etanooli, siis diisli biokomponenti toodetakse loomsetest ja taimsetest rasvadest, mis on samuti kallim kui nafta ning toob kaasa diislikütuse kallinemise.

Kõrgema biokomponendiga mootorikütused tähistatakse tanklates vastavalt märgistega 95E10 ja DB7.