„Kui võtta alguspunktiks aasta 1999 ning eeldada, et Priidu palk kasvas sujuvalt aastani 2011, mil temast sai riigikogu liige (millest alates on ta palk avalik), siis 2%-se säästmismäära ning 4%-se tootlusega oleks ta ise suutnud selle ajaga panna kõrvale sääste ligi 17 500 euro väärtuses,“ kirjutab Jüristo.

„Kui ta oleks sama aja jooksul saanud panna oma säästud teise sambasse (mis tegelikult küll alustas alles 2002. aastast, aga võtame võrdluse jaoks praegu selle eelduse), siis oleks tal koos riigipoolse kickeriga sinna tänaseks kogunenud ligi 52 000 eurot,“ kirjutab Jüristo.

Ta möönab, et need arvutused ei ole muidugi täpsed, aga mastaapide hoomamiseks sobivad küll.

„Need on siis alternatiivid sellele, kui Priit oleks selle 2% (mis 1999. aastal oli tema palga puhul 76 krooni või tänases vääringus ca €5) endale kätte saanud ja eeldatavalt siis oma SMS-laenude tagasimaksmiseks kulutanud,“ märgib Jüristo.